Nobeli huumoripreemia I printsess

hellõu!

2012-01-29T05:27:00.004+02:00

tegelikult on nii, et ma alustasingi kodus (ok, tegelikkuses muidugi Triinu juures, kus oli väga mõnus!) ja kui ma küsisin, et kes toetaks minu alkholismi, ütles ema, et ma võiksin enne siiski kodus juua ja siis välja minna ning isa pakkus väga lahkesti mulle kaasa oma Saku tumedaid. õnneks on "Tops" täpselt nii umbes 100 meetrit eemal. ja õnneks töötab seal minu suurepärane sõber ja Nälju sünnipäevateisik M., kes rõõmuga tegi meile mõnusat allahindlust ja pärast vedas meid sellisesse kohta nagu "Koht", mida peavad endised "Moonshine´i" omanikud. oli väga mõnus ja noh, lõpuks meid ootas ikkagi Levikas. ühesõnaga, suuremas osas ma kirjutasin selle sissekande vaid seetõttu, et Awekas ei peaks mind mingiks rämedaks vanuriks, kes räägib taimedega ja siis postitab ainult nendest. ühesõnaga, mul oli niiiii täiega mõnus õhtu ja öö taas ja kell on 5.33 ja ma olen päris kännis, aga suva - postitan siiski! (sest ma olen nii tuus). in the end there is only pohmell!

kas peaksin vastama?

2012-01-19T08:36:00.002+02:00

sain oma töömeilile sellise kirja:

Hello dear
My name is fardioh,
My hobbies are reading, music, watching of movies and playing of basketball. I was impressed when i saw your profile and i will like to discuss important matter with you and as well as establish a long lasting relationship with you. In addition, please kindly contact me direct with my e-mail address: fardiohsamuel@yahoo.in
Remember that age does not matter, what matters is idea and better understanding. I will be more glad to read your mail soon.
Waiting to hear from you soonest.

Miss fardioh. fardiohsamuel@yahoo.in

ja nüüd ei suuda otsustada, kas vastata või mitte. kiusatus on muidugi suur...

meid on veel!!!

2012-01-18T14:31:00.006+02:00

ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud kõigile selgitama, et miks tuleb poes võtta mitte kõige esimest, vaid pigem tagumist kaupa (sest esimest on kõik katsunud ja näppinud ja kindlasti on seda ka paar korda edasi-tagasi solgutatud, kui on selgunud, et ikka ei lähe vaja). ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud taluma minuga parasjagu poes kaasas oleva inimese naeru või kaastundlikku pilku. ja ma ei tea, kui kaua ma olen end tundnud mingi veidrikuna. kuni!! täna tuli mulle poodi klient (meessoost, kaaslannaga), kes pärast minu tootealaseid selgitusi võttis letist kõige tagumise toote samal ajal öeldes: "Võtan kõige tagant, esimene on kindlasti kõigi poolt ära vaadatud juba." dziisäs, ma pidin heast meelest peaaegu ära surema!! naeratus mu näol laienes vist umbes kuklani ja ma ei saanud jätta mainimata, kui ütlemata hea meel mul on, et ma ei ole ainuke, kes nii teeb. edasi saime juba pikalt arutada, et kaua meil see haigus on olnud ja kuidas ikka teised meid ei mõista. lahku minnes "Head paranemist!" üksteisele igastahes ei soovinud. ja mina naeratan ikka veel edasi (või siis mu suu läks krampi ja ma ei saa enam teda kuklalt tagasi). hea teada, et ma polegi mingi üksik veidrik!

müstilised võimed

2012-01-13T10:07:00.003+02:00

mul on vist müstilised võimed! vähemasti aknaaianduses. kõik algas siis, kui me Madisega esimest korda kokku kolisime. meie esimeseks ühiseks jõuluajaks ostsin Selkust jõulutähe. oli teine seal allahinnatud ja no üsna rääbakas, mul hakkas tast kahju. nii ma siis viisin vaesekese koju, keerasin kiilaka poole seinapoole ja ta rõõmustas meid terve jõulu. pärast jõulu hakkasid lehed maha langema ja ma mõtlesin, et nonii, ongi kõik. aga! ajas hoopis uued pisikesed lehekesed ja ei teinud sellist nägugi, et surema hakkab. milline rõõm, eksole! oli viimane hetk ta Schchschwartzzzzernegggeriks nimetada.

kevadel kolisime Pässa ja Schchschwartzzzzerneggger loomulikult koos meiega. temast oli saanud päris mõnus puhmas, küll väikeste lehtedega, aga siiski puhmas. seltsiks sai ta endale jõulukaktuse, mille proua Seen oli meile jätnud ja mis õitseb minu meelest ka peaaegu koguaeg - küll üks pool, siis teine pool, praegugi on tal kaks õit peal.

nii jõulutäht siis elas ja kosus ja suhtles jõulukaktusega ja tundis end ilmselgelt mõnusasti. suvel tõmbus küll korra rulli, sest oli palav ja me olime kodust ära ja keegi ei kastnud, aga õnneks siiski ära ei surnud. ja siis eelmistel jõuludel mõtlesin, et ohoo, vaataks siis kõikvõimsast internetist, et mida üks inimene tegema peab, et jõulutäht uuesti õitsema hakkaks. džiisäs, pidin ära minestama, sest see tundus olevat üks igavesti peenike teadus! küll oli vaja talle peale panna kast ja anda valgust vaid ajavahemikus 8-17, iga väiksemgi tänavavalgustuse või toalambi kiireke rikub kogu protsessi jäädavalt ja õitsemisest võib vaid unistada, küll jälgida temperatuuri ja mida kõike veel. ühesõnaga, mul kasti polnud, termomeetrit ka mitte ja üleüldse tundus kõik nii krdi keeruline, et ma lihtsalt jätkasin mittemidagi tegemist. ja nüüd ongi müstiline. kordan igaks juhuks uuesti: ma ei teinud mitte midagi! kastsin ja lasin Schchschwartzzzzernegggril aknalaual peesitada. ja siis äkki keset märtsi voilà! jõulutäht hakkas punaseks minema. ilma kastita peas! täiesti omast vabast tahtest! müstifikatsioon, ma ütlen. läks pealt täitsa punaseks ja oli sedamoodi päris pikka aega. müs - ti - ka! ma loodan, et tal õnnestub ka sellel aastal nii kaunilt punastada, käin igaksjuhuks koguaeg kontrollimas. veel ei paista, võibolla siis rohkem kevade poole. üldsegi peaksin ta vist ümber istutama, aga ma natuke ei julge - äkki talle ei meeldi ja sureb veel maha mul (mul on suurepäraselt meeles ema palm, mis pärast ümberistutamist just seda teha otsustas). eks pärast paistab.

no vot. ja siis eelmiseks jõuluks tõi ema meile juba õitseva ratsuritähe. see oli imeilus ja õitses päris kaua. lõpuks õis kuivas ära, lehed jäid alles ja nii ta siis mul kevad ja suvi otsa aknalaual rohetas. sügisel mingi hetk tuli meelde taaskord sellest imelisest internetist vaadata, et kuidas see ratsuritähe hooldamine ka käib. sain teada, et lehed oleksid pidanud juba ammu olema ära surnud ja ma oleks suvi läbi pidanud teda pimeduses hoidma ja mitte kastma ja nüüd just on parim aeg kastmisega taasalustada. nojah. selle peale ma siiski vähendasin kastmist veits ja küsisin tööl ülemuse käest ka (tal ka ratsuritähed kodus), ja põhimõtteliselt sain talt teada, et kui juba pole mingit punga näha, siis võin küll õied unustada. küll aga lisas, ilmselt mu pikaks veninud näo peale, et proovigu aga ma järgmisel aastal uuesti! tänks. selle peale hakkasid kodus taime lehed ka veel kärbuma ja ma mõtlesin, et nonii, lähebki välja üldse. ja siis! kogu selle kurvastamise ja mittemidagi tegemise juures märkasin üks päev punga! vaidlesime Madisega, et kas see on lehe- või õiepung. selgus saabus paari päeva pärast, kui pung oli pikemaks kasvanud. see oli õis!! st ma jälle ei teinud midagi peale kastmise (ja sedagi, nagu selgus, valesti) ja ta hakkas ise õit ajama! järjekordne müstifikatsioon!! nüüd ma siis ootan kannatamatult, et õis lahti läheks. imeline lihtsalt!

eks ma annan endale aru, et asi ei pruugi olla üldsegi mu võluvõimetes, vaid ideaalsete tingimustega aknalaudades, aga tegelikult on see ju ükskõik, peaasi, et taimedele meeldib!

häbipost nr 4

2012-01-02T13:30:00.002+02:00

kuna jõulud möödusid seekord väga ebatraditsiooniliselt ja tuleb tunnistada, et nii veidraid ja naljakaid pühi pole mul enne vist olnudki, on täiesti loogiline, et uus aasta ei saanud ju siis ka tavapäraselt saabuda. oh ei! loomulikult jäin ma sellesse ühepäevasesse kõhuviirusesse, mis saabus nii sobivasti vanaaastaõhtuks. see omakorda tähendas, et ma veetsin terve 31.detsembri voodis iiveldusega võideldes ja magades. natuke enne uut aastat tabas tõbi ka Madist, mistõttu pidin enda kõrvale ruumi tegema, et santlaager kenasti ikka ära mahuks. uue aasta saluute lasti meil hoovis nii umbes poole kaheni ja mõnda neist õnnestus ka näha, kui ma pea üles tõstsin. tegelikult käisin ka umbes nii kaks korda akna juures, aga see pingutus oli liig mis liig ega mõjunud tervisele hästi, seega eelistasin voodis paugutamist kuulata ja rakette ette kujutada. ja muidugi oli 1.jaanuari hommikul tervis põhimõtteliselt korras. tänks ö lot, kõhuviirus!

eelmise aasta lugemus on allpool.

häbipost nr 1
häbipost nr 2
häbipost nr 3

Margaret Atwood "Pime palgamõrvar", jaanuar
Philip Roth "Portnoy tõbi", jaanuar
Aldous Huxley "Hea uus ilm", veebruar
Margaret Atwood "Penelopeia", veebruar
Viktor Pelevin "Õudusekiiver", veebruar

Hilary Bird, Lembit Öpik, Ulvi Mustmaa "Ksenofoobi käsiraamat. Sellised nad on...eestlased", veebruar
F. Scott Fitzgerald "Sume on öö", veebruar
Patricia Highsmith "Andekas mr Ripley", märts
Contra, Nemvalts "Poiste aabits", märts
F. Scott Fitzgerald "Suur Gatsby", märts
Ellen Niit "Pille-Riini lood", märts
Katarina Mazetti "Jumala ja minu vahel on kõik läbi", märts
Doris Lessing "Kuldne märkmeraamat", aprill
John Steinbeck "Hiirtest ja inimestest", aprill
Chuck Palahniuk "Invisible Monsters", aprill
Tõnu Õnnepalu "Paradiis", aprill
Ingmar Bergman "Stseenid ühest abielust", mai
Arthur C. Clarke "Linn ja tähed", mai
Saul Bellow "Püüa päeva", mai
Graham Greene "Kümnes mees", mai
Anna Politkovskaja "Putini Venemaa", mai
Juri Felštinski, Aleksandr Litvinenko "FSB laseb Venemaa õhku", juuni
Roald Dahl "The Best Of", juuli
Robin Hobb "Ship of Magic", august
Robin Hobb "Mad Ship", august
Robin Hobb "Ship of Destiny", september
Voldemar Panso "Naljakas inimene", september
Juhan Viiding "Ma olin Jüri Üdi", september
Emily Dickinson "Kiri Maailmale", september
Sigmund Freud "Argielu psühhopatoloogia", oktoober
Aravind Adiga "Valge tiiger", oktoober
Jeanette Winterson "Taak", oktoober
Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa", oktoober
Sergei Dovlatov "Tsoon", november
Graham Greene "Vaikne ameeriklane", november
Tõnu Õnnepalu "Kevad ja suvi ja", november
Mehis Heinsaar "Härra Pauli kroonikad", november
Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga", detsember
Douglas Coupland "Generatsioon X: lood kiirenduskultuurile", detsember

puhkus!

2011-12-28T14:42:00.004+02:00

ma teen mittemidagi ja see on nii täiega mõnus! lisaks eksperimenteerib Madis jõuluvanalt saadud juukselõikusmasinaga, mistõttu tema eelmisel nädalal suud ümbritsenud vuntshabe on asendunud lenksvuntsidega. pärast selle elutähtsa informatsiooni edastamist lähen nüüd pikutan diivanil edasi.

hiljem:

Iga kord, kui ta seltskonda tuleb,
kõik läheb kohe lõbusamaks,
kõik läheb kohe lõbusamaks!
Vuntsi-Väints!

dhaaaaiii!

2011-12-23T09:14:00.004+02:00

tegin oma maailmatuma pikkadesse juustesse lokid. kahjuks näen nüüd välja nagu üks mõnus hevimees. hevi saksess!

pilt.

kapsas ja mandariin, kapsas ja mandariin

2011-12-22T11:11:00.007+02:00

kuna see aasta on nii, et me Madisega veedame pühad eraldi, ei jäänudki muud üle, kui meie elu esimesed perekondlikud jõulud juba varakult ära pidada. seks puhuks tõi Madis koju kaks kuuske, mis on vist maailma kõige väiksemad ja äbarikumad ja üks neist pidi peaaegu ümber kukkuma, kui ma talle ehted külge panin, ja mina valmistasin mõnusa jõuluprae. pidulauda kattes küsis Madis, et kas ta peab selliseks imeliseks sündmuseks ka viigipüksid jalga panema, aga mina olin armulik ja lubasin tal sööma istuda juba seljas olevate riietega.

nii me siis vitsutasime praadi ja kapsast ja liha ja lõime klaase kokku. pärast jagasime kingitusi, pikutasime mandariini ja šokolaadi mugides diivanil ja jutustasime niisama. ma ei tea, kuidas me täpselt sinnani jõudsime, aga üks hetk nõudis Madis, et me peame hakkama nüüd "Porilase koori" tegema. minu arusaamatust väljendava näo peale näitas ta mulle ette. ja loomulikult tähendas see käe ja kaenlaalusega peeruhäälte imiteerimist. proovisin siis ka, aga absoluutselt ei tulnud välja. ei aidanud isegi see, kui Madis ise oma kätt mu kaenla all hoidis ja õpetas, kuidas ma täpselt pean hääle tekitamiseks käega vastu külge lööma. ei mingit porilase häält! pärast pikka punnitamist teatas Madis, et ilmselt see tuleb sellest, et mul puuduvad kaenlaalused. mina loomulikult protesteerisin, mistõttu pidime oma kaenlaaluseid võrdlema. Madis ütles, et proovib veel korra ja tõstis seekord oma käe natukene kõrgemale ja voila! saabus kaua oodatud "Porilase koor". järgnes lõbus pooltund, kus muuhulgas proovisime, kas on võimalik kasutada korraga ka mõlemat kaenlaalust (oli küll) ja üritasime moodustada midagi muusikapala sarnast.

edasi kuulasime jõululaule. või noh, plaanisime seda teha, aga kahjuks, nagu viimasel ajal mul pidude ajal tavaks on, jäin ma hoopiski magama ja ärkasin alles selle peale, kui diivani ees seisev Madis lubas mind ära voodisse kanda.

ühesõnaga, meil oli väga mõnus õhtu ja ma olen ilmselgelt ka palju haritum ja talendikam kui enne. nüüd jääb üle vaid uusaastapidustusi oodata, mis seekord vahelduseks Tallinnas toimuvad (kujutlege siia maailma kõige suurema naeratusega Nälju).

igatahes, rasvaseid pühi kõigile!

nagu vanasti!

2011-11-23T09:30:00.002+02:00

kuigi ma pole juba paar aastat enam PÖFFil vabatahtlik olnud, on mul hetkel ikkagi kotis kilekott vahetustrussikutega, teist päeva järjest kaks kinoseanssi õhtu kohta ja teadmine, et koju ma nüüd mõnda aega ei jõua. mõnus!

Käpik-Spaidermänn

2011-11-21T15:06:00.004+02:00

Kristi õhutas Olli osalema lasteaia käpiknuku valmistamise konkursil ja kuigi Oll ütles, et tema ei osale, sest "See on ju mingi tüdrukute värk, see nukkude tegemine!", arvas Kristi, et nad osalevad siiski. nii me siis eile õhtul vihtusime Ollile käpiknukku teha, tema enda kaasabil, loomulikult. Ollile nimelt jäi austav ülesanne lõigata läbi niiti ja toppida jalgadesse vatti. igastahes, tulemuse üle naersime me kõvasti ja kuigi Oll rääkis töö valmides pikalt sellest, et ta oleks tahtnud hoopiski Suurt Tulehiiglast teha, võttis ta Käpik-Spaidermänni ööseks kaissu.

siin see siis on:

abielu plussid

2011-11-15T13:03:00.006+02:00

küsisin eile peagi saabuva neljanda abielukuu juubeli valguses oma imeliselt härra abikaasalt (kuigi ma ükskord varem olin talle lubanud, et me ei hakka iga kuu küünaldega torti sööma ja et mulle täitsa sobib, kui korra aastas see abiellumiskuupäev meeles on, et saaks siis üksteist kestva meeldiva seltskonna puhul õnnitleda), et mis siis on nüüd ka mõnusam kui enne. ja minu imeline erudeeritud ja muidu väga intelligentne härra abikaasa vastas, tsiteerin: "Ma saan nüüd vabalt peeretada ja naine ei lähegi selle peale minema!". tuleb tunnistada, et mul on tema pärast kirjeldamatult hea meel!

minu jaoks jällegi on muutunud see, et ma olen nüüd veelgi seksikam kui enne!! või noh, nii vähemasti väitis V, kui ta hiljuti suurest jällenägemisrõõmust mu kaelas rippus. jätan tähelepanuta asjaolu, et mu kallis sõber oli pisut purjakil ja seetõttu võibolla ka natuke ebaadekvaatne. sest. faktid ju räägivad enda eest!

igatahes. abielluda ikka täiega tasus!

varsti neljane

2011-11-14T14:51:00.001+02:00

Berit oma isale, olles end eelnevalt õueriietes täispikkuses esiku põrandale pikali visanud: "Issi! Võta oma laps!"

ja pimedamaks läheb

2011-11-11T09:13:00.001+02:00

Madis ütleb mulle tihti hommikuti, et tema ei saa aru, miks ma öösel tööle lähen. mina ka ei saa.

mänguõhtu

2011-11-02T09:00:00.005+02:00

eilne õhtu oli täielik greit saksess! esiteks õnnestus meil Madisega superkokatiimina paigaldada lahti rullitud tainas koogivormi viisil sina-võta-ühest-servast-ja-mina-teisest-ja-siis-hästi-kiiresti-üritame-sellega-vormini-jõuda. ja teiseks võitsin ma kõik mängukorrad, hoolimata sellest, et pärast seltskonna igakordset mängu takistavat hurmavat naeru Madise nii kontekstist väljas kaartide üle, sai ta peagi targemaks ja sulandas end paremini ülejäänutega. nüüd on veel vaid mängutiimi täiustamiseks vaja leida kaks Pääsküla ja Rahumäe vahel elavat inimest, kes ei oleks M ega tema vanaema või härra Seene vanemad, ja see suurepärane õhtu võib taas korduda!

hot tea or hottie

2011-10-19T16:04:00.003+03:00

üks naaberettevõttekutt just käis mulle ütlemas, et ta on mind tähele pannud ja küsis, kas ma tahaksin temaga välja minna. kahjuks pidin teda kurvastama ja ütlema, et olen abielus. raske on ikka selline kuum tšikk olla!

ossa juudas!

2011-10-07T08:55:00.002+03:00

eile käisin Rockcafés täiega rokkimas! koos oma emaga! tõestuseks ka üks pilt: siin. nimelt lõpetasime Eesti Energia Tervisekõnni hooaja ja selle puhul jagati auhindu, Saku Delight´i ja näidati ansambleid Regatt ja Rock Hotel. ühesõnaga, kui kellegil üldse kunagi peaks tekkima küsimus, et kust ma oma puusanõksud ja tantsuliigutused pärinud olen, siis on küll viimane aeg mu ema tantsu vihtumas näha. tuleb tunnistada, et ma pidin ikka väga pingutama, et mitte talle alla jääda! pidu oli mõnus ja lõpetuseks teile veel üks kaunis daam: siin.

väiksed bussipeatuse rõõmud

2011-09-15T10:39:00.005+03:00

ootasin peatuses kojusõidubussi ja nagu viimastel aegadel tavaks - lugesin (sest ma olen avastanud igalpool ja eriti bussis lugemise võlu). raamat on mul endiselt Robin Hobbi "The Ship of Destiny", see 900-leheküljeline käntsakas, mis isegi käest panemata võtab läbilugemiseks maailmatuma aja.

istun siis ja loen ja silmanurgast näen, et peatusse tuleb noormees, kes kraamib oma kilekotist lagedale - ohh üllatust! - samalaadse telliskivi (kes tellis kivi?). muigan endamisi. ja ega siis kaua ei läinudki, kui juba näitasimegi üksteisele oma raamatuid ja arutasime Robin Hobbi (nt ütles noormees Liveship Tradersi triloogia kohta samuti, et tema meelest oli esimene osa täielik seebikas ja põnevaks läks alles teise osa poole pealt ja ega mul ei jäänudki siis muud üle kui vaimustunult "Jaaa!" hüüda) ja üldse fantaasiakirjanduse üle ja oli väga tore ja natuke naljakas kuni mu buss tuli ja ma pidin kahjuks lahkuma. igastahes rohkem selliseid bussipeatuse kohtumisi!

laupäeval

2011-09-07T23:04:00.005+03:00

ei noh, kõik algas jummalast normullilt. esiteks vedasin ma oma tagumiku D. juurde, kes saabudes mulle aknal tisse ei näidanud, küll aga siis, kui Näljuga lõpuks lahkusime. siin võib muidugi süüdistada ka mõningast kogust šampsi ja siidrit.

siis me ei saanud enam Näljuga koju minna ja siirdusime hoopiski Levika poole. teel Toompeale kuulsin norskamist. see tähendas vaid üht - meil õnnestub päästa inimene! ja tõepoolest. üle tee oli üks ilmselt pisut purjus noormees rattaga vastu äärekivi sõitnud, kukkunud, ratas talle sellest omakorda peale lennanud ja siis ratta alla magama jäänud. me siis olime taas head samariitlased ja Nälju helistas 112, kuna noormees eriti ei reageerinud meie katsetele temaga suhelda. ja kui esialgu tunduski, et kukkumisvigastuseks on vaid marraskil küünarnukk, siis pärast pea liigutamist paljastas noormees ka oma peaaluse rämeda vereloigu. Nälju üritas 112-le selgitada meie asukohta, mina jooksin tänava algusesse, et tuvastada tänava nimi. mida seal ofkoos ei olnud. küll aga oli seal politsei ja ma jõudsin vaid mõelda, et ei tea, kui põnev minu kaootiline edasi-tagasi ja üle tee jooksime küll kõrvalt vaadates tunduda võib, kui juba politseiauto mu kõrval peatus ja esimeseks küsimuseks oli, et kui vana ma olen. olles ilmselgelt meelitatud, paljastasin siiski oma tõelise vanuse. ja kuigi ma kangesti tahtsin neile ka dokumenti näidata, ei olnud nad sellest huvitatud. seletasin siis, et tahtsin tänava nime vaadata, et seal ülevalpool üks tütarlaps on 112-ga ühenduses, kuna rattur on pikali maas ja vigastatud. selle peale tõmbas politseiauto kummide vilinal minema. edasi selgus et tegu on Falgi teega ja et meid enam vaja pole. politseinik ütles, et aitähh, et teatasite, ja me võisime lahkuda.

kõigest juhtunust erutunud (eriti mina, kes ma sain jälle nii 10 korda noorem olla), jõudsime siiski Levikasse. ja kordus taas see, mis ükskord varem, kui Näljul suurepärased välismaasõbrad külas olid. ühesõnaga mängis seal 80ndate muusika (pärast mõningat pingsat vahtimist, sain aru, et DJ on ju Madise töökaaslane, kes mängibki vaid mõnusat muusikat). igastahes viskusime tantsupõrandale ja tantsisime nii, et higi lendas. ja noh, siis see juhtuski. loomulikult lasi DJ vahelduseks ka ühe sellise Haydamakyliku loo ja me ei saanud ju jätta tuusamata nende jaladkokkukõlagu-sammudega. ja ofkoos. pärast mõningast kepsutamist suutsin ma oma jala täiega välja väänata. vähemasti muidugi ei löönud me seekord üksteisel jalgu osavasti alt ära, aga valus oli mul ikkagi (siiani on pahkluu veits paistes). mõistsime, et need on ühed iivõl sammud, mida edaspidi tuleb vältida. ja nii meie tants ka lõppes ja ootas kodutee.

a kõigest hoolimata oli väga mõnus õhtu!

loen

2011-09-02T08:55:00.003+03:00

kahjuks sai Robin Hobb Liveship Tradersi triloogias oma imelise põnevushoo (mis Farseerites nt köitis kohe esimesest raamatust) sisse alles teise osa lõpu poole, sinnamaani pläkutas miskipärast niisama (mis ei tähenda, et ma ei langenud siiski tema suurepärasesse tahan-koguaeg-edasi-lugeda-mis-siis-et-midagi-põnevat-ei-juhtu-jutustamisstiili lõksu). nüüd loen kolmandat osa ja ei saa üldse tööd teha, sest raamat vaatab mind kapi peal ja sosistab, et viimane aeg on teda edasi lugeda. õnneks hakkab mul kohe puhkus.

7 imelihtsat sammu salenemiseks

2011-08-26T14:03:00.005+03:00

peenikeseks saada on käkitegu!

selleks tuleb vaid:

1. mässata töö juures nii kaua, kuni magu karjub suurest näljast juba appi
2. minna Selkusse ja osta sealt endale terve suur karbitäis Saleneja nuudlivormi, sest see näeb letis nii täiega isuäratav välja
3. jõuda tagasi kontorisse ja hakata seda sööma
4. avastada, et see maitseb nagu okse
5. süüa pealt ära juust ja veel natuke vormi
6. mõista, et see maitseb endiselt päris halvasti
7. visata ülejäänu ära

peeniksus garanteeritud!

tõeline daam!

2011-08-26T13:37:00.002+03:00

tahaksin ennast õnnitleda, et ma tänase tuulise ilma puhul panin selga minikast hõlmikkleidi. eriti südamlikud õnnesoovid edastasin endale siis, kui Selverist väljudes tuul kleidi pealmise hõlma mul niimoodi üle pea lennutas, et uksest sisenejale olid mõnusa vaatepildina näha nii mu võrksukkade all kui ka peal olevad trussikud (jaa, mina olengi see, kellel kunagi Supermani tegemata sukkpüksid üleval ei seisa). pärast tänaval liikudes lootsin, et mulle vastu tulevad inimesed ikka mõistavad, et ma hoian kleiti kinni, mitte ei olegi lihtsalt selline pervonks, kes liigub linnas ringi, käsi kubemele toetumas. daami elu ei ole kerge!

öösel oleme produktiivsed!

2011-08-14T00:50:00.006+03:00

üks vein ja üks šamps hiljem on meil Abikaasaga kaks uut bändi:

1. MC Cool name & Mr Mysterious
2. Mina ja Kantri

ilmselt järgmine šamps produtseerib ka hitid.

hiljem:

"Davai, davai, davai! Hakkame purju jääma! Davai!"

tule tagasi, kauboi!

2011-08-10T10:25:00.005+03:00

eile hommikul, kui ma end tööle minema asutasin, suutis magav Madis isegi läbi une mulle mu uue ruudulise jaki peale järele (taaskord mu lemmik ÕS-ist järelevaatamissõna) hüüda: "Hõissa, kauboi!". ja õhtul üritas ta mind veenda kantri-lugu kirjutama - inspiratsiooniks oleksin pidanud vaid oma kantririided selga panema. ei ole kerge see kauboi elu!

palun selgitage mulle!

2011-07-29T13:59:00.003+03:00

et mis värk on sellega, et mehed ei armasta vetsus vett peale lasta? ma olen seda tähele pannud nii oma kodus kui ka viimased nädal aega töö juures, kus keegi järjekindlusega jätab vetsu järgmisele kasutajale suurepäraseid üllatusi. miks?!

tinutan

2011-07-26T14:09:00.002+03:00

olen tööl ja tinutan šampsi. mul on ülemuse karm käsk tema sünnipäevast alles jäänud šampa nahka panna. ma olen hea alluv ja ei vaidle. hõkk.

mesinädal

2011-07-19T17:50:00.004+03:00

pärast eilset 45km Sõrru ja tänast 44km Kuressaarde õnnestus mul viimasel pingutushetkel enne linna jõudmist rattaga nii mõnusasti käna käia, et ühe jala põlv on päris jubedasti marraskil ja paistes ja teises jalas on lihtsalt auk. lisaks veel kraabitud küünarnukk ja õlg. aga muidu mu mesinädal läheb hästi, tänan küsimast!

ilmamaniakk

2011-07-14T11:24:00.002+03:00

ma pole vist kunagi enne nii paaniliselt yr.no-d rifrešinud kui viimastel päevadel. õnneks läheb laupäevane ilmaprognoos iga hetkega paremaks. ja kui ma kunagi päriselt lebotada saan ja mitte midagi enam mässama ei pea, kirjutan oma Maailma Kõige Ägedamast tüdrukuteõhtust. (sest see lihtsalt oli nii suurepäraselt mõnus!). seniks aga ootavad mind tikkimistöö ja muud toredad toimingud. kibe!

mulgi on hea meel

2011-06-30T12:06:00.004+03:00

meenutati veel üht vestlust Levika miniklassikokkutulekult:

P:"Miks te ei tule kokkutulekule??"
Mina:"Ma abiellun just samal päeval."
P:"Mhh, abielluge seal!"
Hiljem.
P:"Hea ikka, et sa mehele said!"

tänks, P!

ega suu pole keris!

2011-06-29T10:08:00.003+03:00

eilsel tavapärasel miniklassikokkutulekul Levikas sain teada, et suu pole rääkimiseks vaid joomiseks ja naermiseks. ilmselt selleks ma oma suud nüüd reede õhtust kolm nädalat põhiliselt kasutama hakkangi.

sain eile komplimendi

2011-06-07T09:34:00.001+03:00

"Minu ilus suvetüdruk. Nagu...Vändra-Aveli!"

mu närvid läksid just läbi!!

2011-05-19T12:56:00.005+03:00

poes. seisan soojatoiduleti sabas ja üsna kõrval hakkab nii umbes 2-aastane laps nutta röökima. ema üritab oma last igati rahustada, tulemusteta. ja terve saba vahib neid, silmad punnis peas. ja kõigi nende nägudelt on võimalik lugeda SEDA küsimust. "Kuidas ometi see ema oma last rahustada ei suuda ja tal niiviisi karjuda laseb?!" ja inimesed arutavad selle üle ja lapse ema tunnete üle. ja mina, mina tahaks neile karjuda, et issandjumal miks te vahite ja arutate niimoodi?! sest ma tean, KUI raske on rahustada end täiesti tühise ja lambi asja pärast hüsteeriasse nutnud last (mitte, et mul endal lapsi oleks, aga see-eest on mul palju väikeseid grasshoppereid), eriti veel avalikus kohas. ja kuidas sul lõpuks ei jäägi muud üle, kui end vibuks painutanud rabelev ja röökiv laps sülle võtta ja kuidagimoodi üritada temaga minema minna. ja et sellest vahtivast toidusabast veel vähe oleks, saabub Vanamutt. Vanamutt saabub otse röökiva lapse ja teda rahustava ema kõrvale. ja asub tänitama. lapse kallal. rääkima, kuidas niimoodi jonnida pole ilus. ja mida sa nüüd karjud siin. ja head lapsed nii ei tee. ja mina, mina tahaks minna ja seda krdi vanamutti lüüa. jalaga!! isegi hoolimata sellest, et tal on kark. õnneks sekund enne võtab ema oma vibu-lapse kaenlasse ja lahkub. hiljem poest väljudes näen, et ema on oma lapse suutnud lõpuks edukalt maha rahustada.

ühesõnaga. jah, ma tean, et nuttev laps pälvib tähelepanu, segab teisi ja mida kõike veel. aga kas on vaja niimoodi vahtida ja arutada ja minna juurde tänitama?! kusjuures neid tarkpäid on alati jõle palju, kes just täpselt teavad mis ja kuidas ja peavad seda ilmtingimata ka emale ütlema minema. džiisäs, emal on ju niigi ebamugav!! ja antud juhul ei lasknud ema oma lapsel ometigi igavesti röökida. kõige rohkem 10 minutit, kuigi ilmselt tunduvalt vähem, enne kui ta lapse kaenlasse võttis ja minema läks.

krt küll, maivõi.

mul on ohtlik töö!

2011-05-11T10:22:00.002+03:00

mulle kukkus just koristamise käigus kapi otsast pähe suhteliselt raske kärbselamp. nüüd on mul peas suur muhk. õnneks muud ei juhtunud midagi. muud ei juhtunud midagi. muud ei juhtunud midagi. muud ei juhtunud midagi.

SSP*

2011-04-29T13:49:00.006+03:00

jah, ma ei tee tööd ja vahin selle asemel Selle Sajandi Suure Pulma (või mis iganes see oli, millega seda pulma pressis nimetataksegi) ETV ülekannet internetis. ütleme nii, et mu üks silm naeratab härdusest ja teine tahaks suurest vihast peast välja karata. tseremoonia on ikka üks täielik pisarakiskuja, meelitas mulgi väikse pisara silmanurka, aga hea meel on. mitte, et tegemist oleks minu parimate sõpradega, kes abielluvad, aga ilus on ju! (ja muidugi võib siin leida ka seoseid mu enda suvise sündmusega, mis härdust muidugi mitmekordistab). aga selle härdusega paralleelselt tahaks sõimata ja vahelduva eduga ma seda teengi, saates seda va otseülekannet päris valjusti üle kontori p*sse. sest no tõepoolest! iga paarikümne sekundi järel jookseb pilt kokku ja see ajab nii täiega närvi! ja see pole mu arvuti süü, sest Töökaaslane vaatas enda arvutist ja seal jooksis samamoodi kokku. nõme noh! ja kõik see muu sõim!! inimesed võiksid teha tööd ja mitte ajada ühendust umbe! et mina saaksin normaalselt mitte töötada ja litutada! lihtne ju!

*Sajandi Suurim Pulm

ma olen endiselt kuum

2011-04-21T11:05:00.006+03:00

eile pidin kojusõidubussi oodates naeru kätte surema. astusin bussiootepaviljoni ja seal istus üks eriti nohik-tõssu mees. siuke Elvise soengu ja bakkidega ja prillidega ja paksuke ja natuke kukepükstega ja valgete sokkidega. jäin ta kõrvale seisma. ja ta tšekkis mind kuumi pilke saates mitu korda ülevalt-alla, täiesti avalikult. see ajas mind nii õudselt naerma, et oma meeletu naeruhoo varjamiseks pidin paviljonist väljuma ja tegema näo, et vaatan posti pealt bussiaegu. kui nüüd ausalt öelda, on siiani väga naljakas.

väikesed võidud iga päev!

2011-04-14T10:08:00.002+03:00

eile õnnestus jooksuringile minnes minust vastassuunas mööda sõitnud tänavapuhastusautost tagasiteel lõdva randmega (jalalabaga?) mööduda. greit saksess!

kahjuks täna selgus, et miinus ja miinus ei teinud kokku plussi. see tähendab, et bussist väljumine oli küll edukam üleeilsest, aga valmistas mulle sealjuures siiski üsna talumatut piina. not sõu greit saksess.

ja lisaks sain ma just natuke aega tagasi naabertöökaaslasega koos vetsus käia (meil on sugudevahelise võrdsuse vets). tavaliselt ma ikka vaatan, et kedagi poleks, aga täna siis selline ikaldus. naersin potil istudes enda ette ja venitasin, et me ei peaks kraanikausi ääres kohtuma. kahjuks ka töökaaslane venitas peegli ees ja nii ma pidin siiski väljuma. tegin seda naerdes (ja kahjuks vist veits ka punastades) ja vihjasin Ally McBealile. et kõik veelgi piinlikum oleks, oli uksest väljudes meil vastas koristaja, kes imestunud näoga küsis, et mida teie seal nüüd küll kahekesi tegite. naerdes põgenemise asemel oleks vist Kristi soovituse kohaselt tõesti pidanud vastama, et puuksutasime, ofkoos!

avasin jooksuhooaja

2011-04-12T15:09:00.003+03:00

käisin eile sel aastal esimest korda jooksmas. täna pidin bussist välja kukkuma, sest lihased ei allunud painutustele. homme jälle!

njänjänjääää!

2011-04-07T09:33:00.004+03:00

mul on uued sädelevad ketsid! njänjänjääää!

ja ükspäev proovin vahukomme teha! njänjänjääää!

ja õuna-halvaa kooki! njänjänjääää!

ja just söön maailma kõige suuremat pirni! njänjänjääää!

JAMIROQUAI!!!!

2011-04-04T09:00:00.004+03:00

appi ma suren praegu erutusest!!! Jamiroquai tuleb Eestisse!! apppiiiii!!!!

hiljem: oh seda suurepärast nalja ja naeru, mis tabas meid piletite ostmisel.

värvilised uned

2011-04-03T12:08:00.006+03:00

nägin unes järgmist inglisekeelset dialoogi (milline erudeeritus isegi unes!) minu ja ühe eriti peenutseva Dali-vuntsiga homoseksuaalse vanemat sorti härra vahel:

Härra: "Do you know why pigs are not electrocuted?"
Mina: "They would become bacon."

ärgates ma naersin ja nüüd loodan, et tulin maailma parima nalja peale, kuigi see tundub kuidagi kahtlaselt tuttav. see uni on suurepärane lisandus minu eilsele unele, kus ma olin mees, noksiga. ja ei kartnud seda ka kasutada. Freud ilmselt oleks lausa käsi kokku löönud suurest rõõmust minusuguse patsiendi üle.

muhahahah

2011-04-01T20:02:00.004+03:00

Dilbert võtab kokku kõik, mis ma nutitelefonidest arvan:

siit.

vanurite rõõm

2011-03-31T09:22:00.004+03:00

kui ma täna oma uue ja kauni oranži mantliga bussipeatuse poole sammusin, pidi üks parasjagu autoakent puhtaks kraapiv ja minu möödudes mulle kuumi pilke saatev vanahärra auto otsa koperdades peaaegu et pikali käima. muidugi jätkus mu edasine teekond hurmava naeru saatel.

hiljem: haa! mu oranžil mantlil on ikka täiega lööki! kohtasin poes käies ka oma leedukast Bussisõpra, keda ma pole juba väga pikka aega näinud. nagu ta ise ütles - vaatasin, et oo, sellised värvid! ja loomulikult on tegu mu Kangelasega!

preili Tulevane doktor

2011-03-30T16:25:00.003+03:00

Mari-Liis says: panin muidu endale eile ise ka diagnoosi, kui üht õpikut lugesin :D kohe otsin üles
Katrjuss says: :D
Mari-Liis says: leidsin!
sümptomite järgi on mul mangaanimürgitus
Katrjuss says: apua
ma loodan, et sa diagnoosid end Dr Spocki raamatu abiga - siis sul on ilmselt kõik haigused, eriti veel piltide järgi
Mari-Liis says: see põhjustab parkinsonismi-laadseid sümptomeid ehk lihastevärin, nõrkus (mul on 36,0), lohisev kõnnak(ma kõndisin nagu saaremaa vanaema tallinnas), rühi kadumine (kõht ja selg olid nii haiged, et käisin kogu aeg küürakil), hääle nõrgenemine (ei jaksanud valjult rääkida) ja kõrgenemine (mhaa olheen niii hhhaigheee)
sobib perfektselt, avastasime mardiga
Katrjuss says: :D:D

raamatud

2011-03-28T12:09:00.003+03:00

selgus, et siit nimekirjast on mul läbi loetud 53 raamatut. mõned seal ära toodud ootavad oma lugemisjärge. peaks vist kiiremas korras end kuskile raamatukokku lukustama. muidu ma jään ju lolliks!

looduse ringkäik

2011-03-21T21:27:00.001+02:00

Oliver: "Emme, räägi tädi Katule, kuidas lehmakoogid tekivad!"

ma olen paljastatud!

2011-03-21T13:27:00.001+02:00

just selgus põhjus, miks ma õmmelda oskan:

Kristi says: ja kui ma rääkisin talle, et peaks tädi Katu juurde minema, et Katu õmbleb ta kombeka terveks, siis ta imestas, et oo, kas tädi Katu oskab siis õmmelda. ütlesin et jaaa, "aaa, see on vist sellepärast, et ta on palju sporti teinud!"

varsti viis

2011-03-15T10:56:00.004+02:00

mängisime Olliga Saaremaal peitust. kõigepealt peitsin mina. õnneks valisin suurepärase peidukoha - riidekapi. Oll muudkui otsis ja otsis ja mina hõikusin teda kapist nagu segane. ilmselt ma olekski sinna kappi jäänud, kui ema poleks Olli natuke suunanud (esialgu muidugi raadio juurde, mida Oll väga hoolikalt uuris, nagu ma oleksin võimeline sinna sisse pugema). üles leitud, oli minu kord otsida. lugesin 9ni ja hakkasin Olli otsima, ise samal ajal rääkides. "Ei tea, ei tea, kus see Oliver küll võiks peidus olla...". mispeale kostus muidugi kohe magamistoast: "Ma olen siin! Ahju kõrval, ukse taga!". tundub, et peab talle pisut selle mängu põhimõtet selgitama.

laadapasun hüüab!

2011-03-09T14:19:00.002+02:00

muutusin lõuna ajal Laadapäevade-vanamutiks: sukeldusin pea ees 1€-te kulinate kasti ja pärast pikka sorteerimist väljusin sealt nelja paari kõrvarõngaste ja ühe sõrmusega. palju õnne mulle!

tahan!

2011-02-28T19:38:00.000+02:00

varbad juba sügelevad jooksma.
tundub, et varsti saab..

teen bändi

2011-02-09T10:49:00.002+02:00

me teeme töökaaslasega bändi. leidsime nimelt, et me oleme nii suurepärased lauljad (selgus koos kontoris lõõritades), et vabalt võime duette laulda. suvel teeme kõigepealt Smilersi ja The Suniga tutvustava suvetuuri ja siis jõuludeks anname välja plaadi, mille esitluskontserdid toimuvad kirikutes. kuulsus ei ole kaugel!

aargh!!

2011-02-04T11:06:00.003+02:00

krt kus ma vihastusin täna hommikul! vaatasin, et näe, tramm tuleb, vabalt jõuan peale joosta. sittagi! palju õnne mulle tibusammudega kruusatamata jääl jooksmise ja käeulatuses oleva trammi lahkumise vaatamise eest. Tallinn hoolib tõepoolest!

(ja ma tahtsin lisada, et ei, tegemist ei olnud startimisega mõne maja eest, kus majaomanik peaks hoolitsema kruusa olemasolu eest, vaid sisuliselt juba trammipeatuse algusega.)

meie peres sirgub luuletaja!

2011-01-21T13:43:00.004+02:00

Oliver on asunud laule tegema. ise nimetab ta neid Metsa lauludeks (hiljem, kui ta kuulus on, saab öelda, et need on tema Metsa laulude tsüklist). nagu Kristi ütles, on Oliver ilmselgelt saanud inspiratsiooni nende tühjast külmkapist. ja Kristi ei tea, kes on Mati.

OLIVERI METSALAUL

Me metsas käisime ja laulu lööme
Ja tuju on meil hea ja rõõmus on meil raske
Aga meil ei ole tuju hea, kui töö on meil raske
Aga me ei toonud süüa turult-turult-turult
Meil ei ole midagi süüa!

Kui meil külas käis üks Mati
Tõi meil käsitööd, tõi meil käsitööd
Aga meil ei olnud talle midagi pakkuda
Ta tõi meile süüa!!
Meil ei olnud vaja turule minna, sest Mati tõi meile süüa!

Metsas käisime, sest metsas käisime
Hei - me tõime süüa!
Aga piima on meil ja leiba-saia ka
Lööme tantsu ja laulu lööme ka
Mis sa teed praegu? (x10)

jalakäija rõõmud

2011-01-14T11:49:00.005+02:00

tahaksin end õnnitleda! täna pool päeva ma sisuliselt elasin bussis. kõigepealt sõitsin hommikul tööle. jõudsin maha istuda, kui ei tea kust meenus, et hvakk!! ma pidin Madisele võtmed jätma, sest tema unustas enda omad tööle. pärast 10-minutilist oi-bljää-mis-nüüd-saab-ja-istun-natuke-veel-äkki-see-probleem-laheneb-iseenesest naiselikku paanikat mõistsin, et egas midagi, panen aga riided uuesti selga ja koju tagasi. bussi astudes tegin esialgu sisemise jess!, et ei ole sama, millega ma hommikul tulin. siis nägin eemal mind vaadates natuke irvitavat reisisaatjat. oli siiski sama buss. tegin näo, et olen seal täna esimest korda. helistasin Madisele, et ta ei muretseks, sest ma olen juba teel. Madis muidugi ei saanud midagi aru. pidin siis selgitama, et kui ta lahkudes võtmeid hakkab otsima, siis neid pole, sest ma ei jätnudki neid talle. siis ta mõistis ja ütles, et ta polnud veel sinnani oma hommikuste tegevustega jõudnud. igastahes jõudsin koju, et nii 20 mintsa pärast tagasi startida. taas bussiga. õnneks seekord polnud sama. ja siis õhtul jälle bussi peale. mina olengi bussiinimene.

ahjaa. tahtsin öelda, et lumemöllu post tuleb ka ükskord. ainuüksi selle laulu pärast ei saa ta tulemata jääda!

häbipost nr 3

2011-01-08T00:40:00.004+02:00

uus aasta saabus Hiiumaal. vaevu suutsin ilutulestikuks õue rulluda, olles end enne kurguni ja natuke rohkem täis söönud, jätkates niiviisi seda rutiini, mis jõuludel alguse sai. Madise pere oli söögilaua ettenägelikult diivani äärde ja teleka ette katnud. nii sain mõnusasti veeta suurema osa ajast lauast tõusmata.

mõnes mõttes on päris hea ikka, et see õgimisaeg läbi sai ja ma taas normaalselt toituda saan. (nagu nt teest, mida ma viimased nädal aega põhiliselt joonud olen, sest ofkoos olengi mina see, kes oma puhkuse ajaks haigeks jääb ja 38,4 palavikuga mitmeks päevaks voodisse langeb, ajades oma "suurepäraste" naljadega Madise hulluks ja hiljem samamoodi haigeks. õnneks tundub, et viimased puhkusepäevad saan siiski trallides veeta.)

traditsiooniliselt (sest mis muud kolm korda siis ikka juba kokku teeb, eksole) uue aasta alguse puhul minu eelmise aasta lugemus. ega siin midagi hiilata pole. nagu näha, lõpetasin ma sügisel lugemise sootuks ja alustasin uuesti alles detsembris. miks, ma ei tea. suure tõenäosusega muidugi selle suurepärase lisatöö tõttu, mis mulle küll väikseid rahahunnikuid kokku kuhjas, aga samavõrra ka muu maailma ära lõikas. aga nojah, mis seal´s ikka. eks ma see aasta proovin jälle paremini.

häbipost nr1
häbipost nr2

Harper Lee "Tappa laulurästast", jaanuar
Vladimir Beekman "Aatomiku juhtumused", jaanuar
Teet Kuusmaa "Pontu ja Priidu", jaanuar
Ain Parvel, Aivo Pihlakas, Tarmo Vaks "I ■ You", veebruar
Maria Lee "Äramõte", märts
"Vormsi kodukoha aabits", märts
Marjane Satrapi "Persepolis", märts
"Ohutusnõuded keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel", märts
Ann Tenno "Üle unepiiri", aprill
Salman Rushdie "Mauri viimane ohe", mai
Stieg Larsson "Lohetätoveeringuga tüdruk", mai
Sofi Oksanen "Stalini lehmad", juuni
Stieg Larsson "Tüdruk, kes mängis tulega", juuni
Anna Politkovskaja "Vene päevik", juuni
Silvia Truu "Tere! Sind ma otsisin!", juuni
Heljo Mänd "Väikesed võililled", juuli
Stig Larsson "Purustatud õhuloss", juuli
Pedro Almodovar "Patty Diphusa ja teisi tekste", august
Markii de Sade "Justine ehk Vooruse õnnetused", detsember
Zoë Heller "Ühe skandaali märkmed", detsember

huvitavad lood

2010-12-29T13:42:00.006+02:00

ühesõnaga. Madis küsis ükskord pärast Kärdi sünnipäeva ja mina olin täiesti nõus. nüüd selgus, et ka isa on täiesti nõus ja seda isegi enne, kui astelpajumaitseline Nipernaadi ringi käima lasti. ja õnneks Madis ümber ei mõelnud, kuigi jõuluvana tõi mulle Sõnajalgade plaadi, mis jääb nüüd meiega koos Tunglasse elama. ja isa ka ümber ei mõelnud, kuigi Madis talle üks hetk teatas, et täiega mõnusa tütre tegid. kunagi hiljem vast räägin ka tollest Kärdi sünnipäevaöö sündmusest lähemalt, sest nagu Kärt järgmine päev enda suure suu õigustuseks ütles, on see üks tõeliselt naljakas lugu, mida rääkida. tõsi ta on. nii et siis juhhei ja palju õnne meile kõigi poolt!

hveissbukist

2010-12-26T12:20:00.002+02:00

Dear children,

This is not Santa Claus who brings you presents, these are your parents.

Sincerely yours,

Wikileaks

ma olen räige püss!

2010-12-14T21:56:00.004+02:00

seoses angiiniga olen ma viimased nädal aega kodus olnud. suurema osa sellest ajast olen ma veetnud Madise helesinistes pikkades aluspükstes. mugavuse pärast, ofkoos. praeguseks hetkeks on pükste põlved räigelt välja veninud. hiljutine kotletipraadimine lisas neile teeplekkide kõrvale ka rasvaplekke. seega ma näen nüüd välja nagu väike räpane vanamees. üldiselt on mul hea meel, et arst mu terveks kuulutas.

selgeltnägija-Katja

2010-12-05T22:02:00.003+02:00

just selgus, et mu selgeltnägemise võimed ei ole mitte kuhugi kadunud. täiesti ootamatult hakkas mul kummitama "Dream a little dream of me". ümisesin seda enda ette ja ei läinud vist kümmet minutitki, kui see laul kõlas raadiost. natuke õudne hakkas.

paljad mehed!!!

2010-12-02T10:17:00.001+02:00

mu hommik läks kohe palju paremaks!

imepeen noksidinee

2010-12-01T09:21:00.006+02:00

kuna Kärt, vana sniiki reeturinässist baastardfriik, veab oma äässi taas Norra (aga mitte Asi), tundsin ma miskipärast survet see suurepärane dinee kiiremas korras ära teha. tegin kauni kutse, mõtlesin toidud ja kokkulepitud päeval ootasin külalisi.

menüüs oli suussulav peenisepasta suurte pallidega ja magustoit nimega "James Blunt with balls or not". lisaks sellele ka ohtralt veini. road olid äärmiselt maitsvad (isegi, kui seda ütlen ma ise. hoiatasin ka Madist, et siit alates me hakkamegi ainult lihapalle sööma). ja veini ja muid jooke oli...väga ohtralt. õhtu edenes naeru ja vestluse saatel. lahti korgiti üha uusi ja uusi pudeleid, hääled läksid kõvemaks, vaidlused tulisemaks (hommikul tõelise peoloomana varakult magama läinud Kristi kommenteeris Madisele, et vahepeal tundus talle, et ainult mina räägin ja hetkeks hakkas tal juba hirm, et me oleme omavahel kõik lootusetult tülli keeranud, kui arvestada meie üha valjenevaid hääli).

mingi hetk läks käiku ka kogu meie kodu vaba alkohol (st see alkohol, mis ei asunud hetkel poes, vaid meie kodus) ja napilt pääses Riia palsamgi avanemisest (selle eest õnnitlesin end hommikul).

oli lõbus ja tore. viimased külalised lahkusid esimese bussiga, šokeerides sellega hommikul 9ks tööle minevat Madist, kes oli koguaeg arvanud, et tegemist on viimase bussiga ja ta saab kauem magada kui paar tundi (tegelikult muidugi ta saigi, ärgates üles 10.20 vms).

järgmine päev ma surin. magasin terve päeva. ja siis hakkasid meenuma mingid asjad. nt sain end õnnitleda, et ma Feissaris (jumal teab, miks ma keset pidu sinna sisse pidin logima) otsustasin oma ühe rassisttuttava seinale rämedatele rassistkommentaaridele mitte kirjutada tõeliselt sisukat ja arukat ja argumenteeritud vastukommentaari "Minge te ka kõik persse!!". või siis esmasp, kui meie mõnus sõber Vilmar teatas mulle, et tema armastab meid ka. ja mina mõtlesin, mida helli (sest see kõlas irooniliselt) kuni selgus, et ta oli öösel meilt armastust täis sõnumi saanud. ja tõepoolest! kiiruga "Saadetud sõnumeid" sirvides ma tõesti olin talle sellise saatnud. asi on aga selles, et...AI HÄV NÕU MEMORI OF THISS!! tekitab küsimusi, et mida ma veel tegin, mida ma ei mäleta. jube on ikka see purjuki elu, ma ütlen.

oi bljää

2010-11-27T10:54:00.001+02:00

ma joon ennast seaks
kuigi vist ei peaks.
alkohol kutsub
ja kõik teeb ta heaks!

mkm, mitte hommikul...

mul on lumi saapas

2010-11-25T13:12:00.002+02:00

loodetavasti ei olnud väga palju neid inimesi (sest normaalsed inimesed magavad sellisel kellaajal), kes mind hommikul bussi peale jooksmas (sest targad tüdrukud ju väljuvad kodust ikka 4 minutit enne bussi väljumist) nägid. ilmselt oli päris omapärane vaatepilt, kuidas ma end ootamatult pahkluuni ulatuva lume asemel põlvekõrgusest lumest leides vaikse vandumise saatel suurepäraseid hüppeid sooritasin. midagi tõeliselt hurmavat ja graatsilist neile hommikuks!

paunad paati ja kaome!*

2010-11-19T13:10:00.002+02:00

see juhtus taas! piisas mul end linna vedada, kui kohe kohtusingi Mait Malmsteni, Anatoli Tafitšuki ja Andres Mähariga. mõnsa!

täna öösel nägin unes, et ma trükkisin Chuck Norrisele Jeesuse pildiga T-särke. Chuck käis neil ise järel ja rääkis puhast eesti keelt (mis tema võimeid arvestades pole mingi ime, sest ta oskab ju isegi pimedate kirja rääkida!). kas mul on mingid allasurutud seksuaaltungid, härra Freud?

*reeeeedeeeeee!!

esmaspäev. sinine.

2010-11-15T11:24:00.004+02:00

Kärt: pead hakkama lindistama
Kärt: paned voodi kõrvale diktofononi :D
Katre: :D
Katre: kujutasin seda ette
Kärt: või siis lihtsalt doktofoni
Kärt: persse, ei tule see sõna välja
Katre: ei suudagi valida, kas panna diktofonon või doktofon
Katre: :D
Katre: või diktori
Kärt: :D
Katre: siis ta saab mulle hommikul ette lugeda paberilt
Kärt: tahtsin just sama öelda
Kärt: või diktaatori, kes käsib tal öelda seda, mis sa oled ette kirjutanud
Katre: :D
Katre: hakkasin Stevie Wonderit tegema

tegelikult jõin lihtsalt kohvi. nüüd on koguaeg lõbus. teen nalju, naeran omaette ja olen muidu äksi täis. mõnus.

hiljem: lisandus veel üks põnev sõna, mida kasutada - direktofon.

reeedeeeee!!

2010-11-12T15:55:00.002+02:00

kõigepealt veits tšikkide värki, nii lihtne ja nunnu:

meil on täna reedele kohaselt kontoris mussipäev. st et töökaaslane laseb Juutjuubist laule ja üürgab neid kaasa (mina natuke vaiksemalt). alustasime traditsiooniliselt "Rendime saarele saunaga" ja jõudsime sealt edasi lauluni "Pruun beib rannavees". viimase kuulasime vaid seetõttu lõpuni, et nii valusat laulu lihtsalt pole võimalik, et keegi on teinud (pommpomm!), ja me ei suutnud rämeda naeru kõrvalt uut laulu valida. nüüd kuulan Lennat ja lähen õhtul Mardilaadale käsitööd ja singi-vorsti hunnikuid kokku tassima. ühtlasi avastasin ka, et mul on rämedalt karvased käed. ja ma olen tegelikult jummalast normaal! kuigi töökaaslane hoiatas kedagi, et ilmselt on Kata kohvi joonud, sest ta ajab jälle mingit seosetut ja imelikku juttu. kahjuks ma ei olnud joonud. võibolla mõjusid mulle värviaurud. igastahes on lõbus.

"Tänan, et sa ei ole fiktsioon!"

2010-11-05T11:53:00.003+02:00

ma mõistan, et minu peaaegu-maalt linna saabumine on üks tõeliselt suur ja imeline sündmus! isegi kuulsuste jaoks. kuidas muidu seletada seda, et terve eilse õhtu toimus mu ümber kuulsuste paraad. kõigepealt Viru keskuses nägin ma Toompere juunior juuniorit oma pruudi Marta Laane(/ni?)ga. paar sammu edasi oli Nõia-Ints. Harju tänaval jooksis mööda Martin Saar. Hellas Hundis ootasid juba Kunni-Marten ja Anni Arro. peagi saabus sinna ka Tanel Padar ja bänd. tundsin end tõeliselt meelitatuna. peaks vist tihedamini oma tagumiku linnavahele vedama.

lapsed on nii nunnud!

2010-11-03T10:35:00.002+02:00

Kristi says:
eile käisime Olliga selveris
ja kassa järjekorras meie ees oli täiega paks mees
Oliver siis hakkas kõva häälega kommenteerima - Emmeee! Vaata - tal on niiiii suured musklid, niii suurte musklitega mees!
ja näitas veel näpuga ka
täiega imetlusega igatahes rääkis seda
üritasin teda vaigistada, aga ei õnnestunud, ikka sealt autokärust paistis mingi Oliveri sõrm selle mehe suunas

ikkagi naine!

2010-10-27T09:46:00.002+03:00

appiii! ma tahan ühtesid maailma kõige ägedamaid saapaid. kahjuks asuvad need Ameerikas ja maksavad 2300 Eesti raha pluss kohaletoimetus. appiii! ma ei saa ju elada nendeta!!!

ajust sai kellegi lõunasöök ajupirukana

2010-10-22T11:56:00.001+03:00

Katre: "Jee! Nii palju lund sajab! Nüüd saab lõpuks suvel kelguga sõita!"
Katre: mu peaaegu 3-aastane õetütar
Andrus: :D
Andrus: jätkuleiba-poiss?
Katre: jah
Katre: missiis, et ta on õeTÜTAR on ta siiski poiss:D

uus Kalevi šokolaad

2010-10-21T14:46:00.006+03:00

on imemaitsev!!! selle nimi on "Désirée". ostsin caffe latte oma (piimašoks latte täidisega). njämmmm-mmmmaaaa!! päriselt! (ja ei, mulle ei ole makstud, et ma reklaami teeksin vm). ma üldjuhul kohvimaitselisi asju eriti ei söö, aga see on suurepärane! on veel tume šoks espresso täidisega. ühesõnaga. degusteerisime siin kontoris ja mu töökaaslane, kellele ma alguses pidin seda lausa vägisi toppima, et mitte üksinda mõnust ägiseda, kiitis hiljem täiega takka ja lahkudes võttis veelgi. mõnnnaaaa noh!

hiljem: otsisin Googlest pilti (kahjuks ei leidnud) ja leidsin hoopiski terve hunniku teisi mõnust ägisevaid šoksifänne. njämm!

veel hiljem: pärast poolt šokolaadi on mul halb. ilmselt nad kasutavad seal sees päriskohvi, mida ma ofkoos ei talu suurtes kogustes. see ei takistanud mind muidugi edasi õgimast peaaegu võiduka lõpuni. siis mõistsin, et ei, väike piparmündiküpsis.

kolletumispäev

2010-10-15T13:05:00.003+03:00

eilne õhtu oli ikka täiesti sürr. alustades paljaste ülakehadega noormeestest meie laudkonnas, jätkates vanurkunstnikuga, kes rääkis oma armukeseotsingust, ja lõpetades taksos maailma kõige kõvemini mängiva Mari-Liisi (see artist, kes tegi loo "Teine dimensioon") plaadiga. siiani on päris segane.

kohvikus

2010-10-07T12:24:00.004+03:00

eile kohvikust lahkudes teatas Oliver ettekandjale: "Head aega! Head isu! Jätku leiba! Jätku tarvis!". meie naersime.

bussis

2010-10-06T15:33:00.002+03:00

vaatasin hommikul bussis, et ühel noormehel on täiega äge suur ja karvane karakullmüts. kuni see noormees püsti tõusis ja ma mõistsin, et need on hoopiski tema juuksed.

tegin kaveri

2010-09-30T09:16:00.002+03:00

pühendusega Kärdile, kelle õlale ma ettelaulmisel korraks oma käe toetan.

kui asju ostad, võõrast rahakotti kasuta,
kaaa-suuu-taaa!
sulle kõik asjad on siis tasuta,
taaa-suuu-taaa!!

saan rikkaks!

2010-09-09T09:26:00.002+03:00

avastasin uue suurepärase viisi raha kokkuhoidmiseks! kõigepealt tuleb tõusta 6.15. minna tööle. pärast tööd teha poole üheksani lisatööd. minna koju ja valmistada kuskil 12-ni ette järgmise päeva lisatöö. magada. tõusta 6.15. minna tööle. jne. nagu näha, pole mul raha kulutamiseks peale lõuna mingit erilist võimalust. nii see varandus koguneb.

hüva naeru!

2010-09-03T08:57:00.004+03:00

hommikul avastasin, et öösel pidust tulnud Madis on esiteks midagi teinud vetsunööriga, mida enam ei ole ja mida ma ei suutnud ka kuskilt korterist tuvastada, ja teiseks ära söönud mu eraldi karpi pakitud tänase lõunasöögi, selle asemel, et samas kõrval olnud ahjuvormist endale taldrikule tõsta. ma naersin selle peale nii kangesti, et leidsin, et karistuseks pean ta üles ajama ja küsima, et mida helli. Madis ütles, et tema ei tea ja tema ei teinud ja magas rahus edasi. mina aga naersin veel bussiski.

pensionisammas

2010-08-26T15:33:00.000+03:00

Katre: aa, eile tabas mind Kristiines LHV pensionisamba jutuvestja
Katre: siiani olin suutnud edukalt nende lauda läbida nende tähelepanu pälvimata
Katre: eks ükskord on ikka esimene kord
Katre: kus vatras
Katre: ma muigasin koguaeg ja lõpuks ütlesin, et ma ei hakka küll seda ankeeti täitma praegu
Katre: siis vatras edasi
Katre: ja nii mingi kolm korda vähemalt
Kärt: :D
Katre: mina muudkui ütlesin, et ei täida kohe ja tema vatras edasi, et miks ikkagi võiks
Kärt: ja kuidas sa lôpuks pôgenesid?
Katre: ma ei saand täita, sest ma tean, et nad saavad mingi 100 krooni iga ankeedi pealt
Katre: st julm, aga see ajas mind nii õudselt naerma
Katre: ütlesin, et ikka ei täida ja ma ju tean, et nad on koguaeg seal ja kui ma ära otsustan, siis tulen täidan
Katre: miskipärast ta ei rõõmustanud selle peale, kui ma ütlesin, et te olete naguni siin koguaeg ja võin tulla suvalisel ajal täitma:D
Kärt: :D
Kärt: sa julmur
Kärt: teisel kindlasti suu juba kuivas vatramisest ja ikka ei

püksid

2010-08-18T09:23:00.006+03:00

ma tegin endale eile uued dressipüksid. sest no kaua ma käin teksadega rabas sportimas (kuulen Vilmari, kes ei suuda üle saada sellest, et ma spordin RABAS (ilmselt ta arvab, et ma pean koguaeg imekiiresti jooksma, et mitte sisse vajuda. ma ei hakanud tema kujutluspilti rikkuma ka ja varjasin, et tegelikult läheb läbi raba suurepärane tee), igavesti kestvat naeru). st ma veel nii kaugele pole arenenud, et ma lausa jookseks, esialgu kiirkõnnin ja seda on ka teksades päris okei teha.

igastahes, tegin endale siis dressid. kui valmis sain, pidin koridoripeegli ette naeru kätte ära surema. mu püksid nimelt näevad välja natuke (ok, täitsa palju) nagu kalifeekad, st et nad on kintsust hästi laiad ja säärest imekitsad. jõle mugavad muidugi, aga ma juba kujutlen, kuidas rabas kaassportivad inimesed, nähes mind nendes, suurest naerust järjest nagu doominoklotsid pikali kukuvad. eriti hulluks muutub asi veel siis, kui ma endale ka tossud jalga panen. see vaatepilt on, pehmelt öeldes, surmav.

hommikul näitasin oma uusi pükse Madisele ka. ta ajas need kohe jalga, tegi mõned "Rocky" liigutused ja käskis endale samasugused teha. ühtlasi keeldus ta neid jalast võtmast ja ütles, et ma nagunii ei julge nendega sportima minna, sest kes siis pidžaamapükstes sporti teeb. hell jee, et julgen! mul pole juba ammu nii mõnusaid pükse olnud ja minu nägemisest ilmselt pimedaks jäävad inimesed on ju ainult boonus. elagu sport!

(pärast panen pilte ka, kui ma vanemate juurest kaamera röövin.)

alternatiivsed kaneelirullid

2010-08-16T20:41:00.007+03:00

tegin just kaneelirulle. pärast taignaga tema kerkimise lõpetamise üle läbirääkimiste pidamist, hüsteerilist 15-minutilist naeru ja lõpptulemuseks olevate käkkide vaatamist mõistsin, et pärmitaigen ikka pole päris minu teema. ja nüüd ma ei kujuta ette, kes terve selle hiigelhunniku ära sööb, sest kahe inimese jaoks on neid rulle ilmselgelt liiga palju.

hiljem: sundisin Madist neid käkke tööle võtma. võttiski. ütles, et mehed sõid ja kiitsid ja kügelesid tal otsas, et veel saada. tundub, et ma polegi nii kräppkokk, kui võiks arvata.

IQ väheneb jõudsasti

2010-07-28T17:35:00.000+03:00

tulin vanemate juurde espetsiaalselt sellepärast, et diivanile pikali visata ja telkut vaadata (mul endal pole kodus endiselt). programm algas "Kodu keset linna"-ga. nüüd käib "Vaprad ja ilusad". edasi ootavad mind "Tee õnnele", "Kirgede torm" ja "Õhtusöök viiele". hiljem ilmselt kiirabi ja ajusiirdamine. tuleb põnev õhtu.

oh seda üllatust

2010-07-27T23:10:00.001+03:00

praegu raadios räägivad kolm meest ideaalsest poliitikust. ilmselgelt kirjeldati kandidaadina meessoost inimest. (kui just ei ole ka mõnda naist, kes hommikuti habet ajab). sain kohe natuke kurjaks. nüüd olen üllatunud - ei teadnudki, et minus selline feminist peitub!

elagu internetipulk!

2010-06-30T19:48:00.002+03:00

me sõidame just praamiga Saaremaalt Hiiumaale. ja mu sünnipäevakingituseks saabub Kärt ka vahepeal Eestisse. mõnus elu, ma ütlen!

Lohusuu koolitus III

2010-06-27T11:50:00.000+03:00

ma vaatasin just, et ma olen alustanud selle postituse kirjutamist 6. juunil. minu õnnitlused endale selle suurepärase kiiruse eest, kui arvestada, et täna on juba 27. juuni. eks ma liigun tasapisi sinna vanaduse poole. aga igastahes siin ta siis on.

kuna Kärt reedab taas oma riigi ja sõidab peagi Norra, oli uue, järjekorras kolmanda, Lohusuu koolituse korraldamine elementaarne. loomulikult ei hakanud me traditsioone rikkuma ja pidutsesime eelmisel päeval poole hommikuni välja, et siis pärast mõnetunnist und saada ka alles kolme ajal magama saanud Jaagupilt kõne, et kas me kavatseme ka kunagi tema juurde jõuda. lubasin, et kohekohe hakkame liikuma, aga muidugi helistas siis Kärt, kes just ärkas. seega jäi väljasõit natuke planeeritust hilisemaks (aga see-eest varasemaks kui eelmine kord, nagu pärast autos logiraamatut lugedes selgus).

igastahes üks hetk olime Jaagupi ukse taga ja nõudsime sisselaskmist. sisse me ka saime, et siis jälle välja minna ja alustada matka Jaagupi kohalikust Grõussi poest, sest seekordne koolituse pealkiri oli "Grõussist Grõussini". Grõussis ostsime kohe mulle Žiguli õlut ja muid alkse. enne reisi vaidlesid Kärt ja Jaagup pikalt kumb neist seekord roolis on. vaatasin pealt ja ei öelnud midagi, sest mul oli ka täitsa ükskõik, kes minuga tagapingile lällama tuleb. nagu selgus, et tulnud esialgu kumbki, sest diil oli, et Jaagup sõidab peaaegu Rakvereni ja sealt edasi sõidab Kärt. kõik olid rahul. vist. ühesõnaga, Grõussis šopatud asutasime end siis vihmasajus teele. kahjuks ei juhtunud märkimisväärselt humoriaalseid liiklusolukordi. küll aga tegime niisama koguaeg nalja. ja Jaagup hakkas miskipärast Jeesusest laulma, mispeale ei jäänud meil Kärdiga muud üle kui makk kõvemaks keerata ja lauludele valjumalt kaasa üürata. kahjuks see muidugi üldse ei aidanud. vahepeal esitasin neile ka sipelgakaru, mispeale Kärt lämbuma pidi ja ootamatult ma isegi. õnneks jäime siiski ellu.

lõbusate Lasteekraani ja Jeesuse laulude saatel jõudsime Rakvere lähedale Statoili, kus Kärt istus rooli (mõne aja pärast selgus isegi, et tal on selleks ka load olemas), mina käisin vetsus ja Jaagup ei teinud midagi. siis sõitsime Rakvere endiselt Raja poeks maskeerunud Grõussi poodi ja šopingutasime endale kohutavates kogustes õlut (tegelikult oli tegu muidugi hunniku 0,33 l pudelitega, mis, nagu selgus, on maailma parim kogus, sest enne, kui saabub halb õllepudeli liisunud lõpp, on õlu juba otsa saanud) ja sööke. kraami autosse tassides ei saanud kohalikud jätta kommenteerimata, et mõnusat läbu meile nende poolt. tänasime viisakalt. siis istus Jaagup minuga koos taha, et seltsis oleks segasem naljatada, ja sõit läks edasi Lohusuu poole.

vahepeal oli välja tulnud päike ja me panime peale suurepärased hitid, mis ma olin keevitanud Strokes´i plaadi lõppu. muuseas kõlasid "Milvi", "Botased kuluvad", Rullnoxid, Tanel Padar, Scatman John, Right Said Fred jm toredad palad ja esitajad. Rullnoxide ajal tabas Jaagupit rullnokslus ja ta teatas, et õu, teate kui äge, et kui ma kusen Avinurmes ja pärast olen Lohusuus, siis mu kusi on Avinurmes. ei jäänud muud üle, kui talle aplodeerida.

edasi asusime hoopiski Jaagupiga räppima. see tuli meil lausa nii hästi välja, et Kärt, kes parasjagu roolis, käskis meil vait jääda, kui me ei taha, et ta suurest naerust meid kraavi sõidab. kahjuks polnud enam räpihoogu võimalik peatada ja nii valmis meie esimene hitt "Leidi" (vanamutt pissis bussis püksi, ta ei olnud selles üksi. võttis seljast ära kleidi (Tenaleidi..leidi..leidi..), see oli lühikene veidi. andis kõrvalistujale teibi, seda nägi esiistmel istuv beibi, kes tegi sellest pildi Reidi (reidi...reidi...)). õnneks vastutulevaid autosid polnud ja nii me jõudsime tervetena Lohusuusse.

Lohusuus panime autos kõikidele külaelanikele tervituseks üürgama "Volarése". Kärt ja Jaagup jooksid kohe Punasele Tantsulavale tantsu vihtuma. kuna mina kirjutasin auto logiraamatut ja ei saanud kohe ühineda, tervitasime külaelanikke teist kordagi. loodetavasti nad rõõmustasid. seejärel valasime end üle sääsetõrjevahendiga, mis muideks hoidis need vereimejad terve päeva ja õhtu ja öö meist eemal, ning asusime Kärti meile järele jooma. see õnnestus suurepäraselt. vahepeal ütles Jaagup, et tsekkige kui palju hiigelvahukomme ma endale korraga suhu saan panna ja kuna meie Kärdiga ka ei olnud papist poisid ja mitte ainult seetõttu, et me oleme tüdrukud, toppisime ka endile koheselt kommid suhu. võitis Jaagup kuuega, mina tulin teiseks viiega ja Kärt ja Merle, kes osales hiljem üksinda, said neli. tulemused muidugi olid mõjutatud sellest, et päris raske on endale hiigelvahukomme suhu toppida, samal ajal veel ka naerda ja hingata. igasugu huvitavad refleksid olid kiired esile kerkima. ja miskipärast hiljem nii väga enam vahukomme süüa ei tahtnudki.

siis helistas juba Merleke, et saabub peagi ja me asutasime end talle vastu kõndima, iga natukese aja tagant sirelipõõsastes peatudes, et saada igavest õnne. või siis sireliõite söömisest seedehäired.

Merlekese juhtisime pärast kohtumist otseteed poodi, sest olime õlle hävitamise kallal suurepärast tööd teinud ja nüüd vajasid varud (juba!) täiendust. kõike seda võimaldas meile suurepärane kohalik pood. joogid käes, liikusime tagasi majja, kus tõeliste päikesenautijatena (nagu näha on Kärdi maakordu ehitatud sellise suurepärase koha peale, kus ümberringi võib lausa konni taevast alla sadada, aga tema maja kohal särab suurepärane päike) vedasime lamamistoolid Punasele Tantsulavale, et päikse käes peesitada, kuni päike alla vajuma hakkas. siis oli peagi aeg teha paja sisse lõke ja hakata valmistama sööki, samal ajal proovides raadioga Raadio 2-te tabada, et Eurovisioni finaali kuulata. pärast mõningast mässamist meil see isegi õnnestus. ja seda lõpuks nii, et keegi ei pidanud raadio käes katuseääre all seisma. greit saksess!

raadiost tuli sobilikult mingi räpisaade, mistõttu ei jäänud meil taas midagi muud üle, kui ka räppima hakata. korraga hakkas väga lõbus. hiljem sai süüa ja vahepeal ka "Mõttemeistrit" mängida, mille reeglitest sai esialgu aru ainult Jaagup (me kahtlustasime, et ta on need ise teinud), natukese ajapärast ka mina ja juba järgmisel päeval ka Kärt ja Merle. oli tunne, et uus "Nõidade tants" on sündinud.

kuulasime raadiost Eurovisiooni ja purjunesime koos saatejuhtidega. lõpuks kolisime tuppa ja mul õnnestus hurmavalt lauale magama jääda. mida teised samal ajal tegid, ma seetõttu ilmselgelt ei tea. igastahes võtsime end lõpuks kokku ja kobisime magama.

järgmisel hommikul plötutasime veel ja siis asusime teele Tallinna poole. loomulikult traditsiooniliselt Mustveest läbisõites. enne Mustveed ostsime tee pealt suitsukala, mille Peipsi ääres ära sõime. rannas oli ka mõnus tualett, mis nägi välja selline, et ilmselt viimati oli seda tühjendatud ja koristatud eelmise suvehooaja alguses. tõeliselt hurmav.

Mustvees viisime ära pudelid ja ostsime saadud raha eest endale hiiglaslikud Jättise-känakad. tõe huvides tuleb märkida, et me pidime siiski raha juurde maksma ja ei ole ka nüüd niii räiged joodikud. Mustveest lahkusime muidugi kruiisides ja meeldivalt üürgava muusika saatel.

ja siis juba olimegi Tallinnas ja Jaagup va mõnusus viis meid kõiki kenasti koju. isegi mind, kes ma peaaegu maal elan.

vot nii siis seekord. ma lähen nüüd päevitama, sest muidu võidakse mind kuskil luige pähe maha nottida või siis hoopiski seapeki pähe pannile panna. mõnusat puhkust mulle teie poolt!

jalgpall

2010-06-26T21:34:00.002+03:00

mul on hea meel, et me tegime Madisega endale USA-Ghana mänguks Ameerika lipud, et nendega teleka ees lehvitada. kahjuks lõi Ghana just 1:0. ilmselt peame nüüd Ghana lippude peale üle minema.

hmm

2010-06-24T14:04:00.001+03:00

ausalt öeldes ma ei tea päris täpselt, mida ma oma kahe eelneva postitusega öelda tahtsin. samas ei tea ma eilsest nii mõndagi.

mmmmmm

2010-06-24T03:17:00.001+03:00

jaa ij

2010-06-24T03:05:00.002+03:00

mida, ms e4mmidagi suiisa ostitzsxijn

puhkuuuuus!!!

2010-06-22T18:03:00.002+03:00

joon Venemaa metsades taimeteed
ja kuulan kuis laanelind laulab
sellest, et kusagil kontorites
valgest plastikust laual.
lüüakse tempel, et sind ei ole.
lüüakse tempel, et sind ei tule.

oh esmaspäevast rõõmu pärast väikest alksisõõmu, höhöhö

2010-06-14T16:23:00.005+03:00

käisin Patarei Kultuuritolmul. nüüd vist olen lõpuks peaaegu kaine. jah, ma mõistan, et täna on tööpäev. mõistsin seda ka eile umbes kella 22ni, siis enam ei viitsinud. koju jõudsin kuskil kahe ajal. üles tõusin veerand seitse. arvutage ise. a sellest hoolimata ma käisin Velbsiga poes alko järel, mille Madis trussades sisse smuugeldas (seal mere ääres oli nii räigelt külm, et hakkas kahju 30 krooniga ühte klõmmi osta, nelja klõmmiga saab juba pudeli ju!), tantsisin, lällasin, jutustasin, kohtusin uute ja toredate ja huvitavate inimestega, naersin hurmavalt, külmetasin rämedalt (targa tüdrukuna panin esimesel päeval minika ofkoos), ravisin end Jägermeistriga, jõin teistega koos alksi, parukad peas (sorri, kelle iganes rekvisiidid need olid), vaatasin mehi tantsimas, igasugu bände laulmas, luuletajaid luuletamas, Madist ja Egle imehurmavalt ja kaunilt laulmas, lasin Marko Mägil end kallistada, kuni Madis talle meelde tuletas, et me käime, rääkisin luulest, lennutasin paberlennukit, saavutasin selles Madise järel kolmanda koha, tantsisin ühe emoka ("Tal pole nägu!", "Mulle tundus, et ta just naeratas. Kui tal on suu..") esinemise ajal paaristantsu, mille peale ilmselt too koju nutma läks, sest minu esinemise ajal paaristantsu ei tantsita! ja tegin muid kõiksugu toredaid asju, mis mul enam meeleski pole. oli mõnus nädalavahetus.

elu nagu Hitchcocki filmis

2010-06-10T12:34:00.002+03:00

läksin lõunale ja alates mu õueastumisest hakkas mind jälitama suur ja rasvane kajakas, kes lendas pool tänavat mu pea kohal ja tegi samaaegselt päris jubedusttekitavaid kriiskeid. mõtlesin, et nonii, kohe ta sööstab alla ja hakkab mind nokkima. vähemasti oli tal selline nägu peas. varsti tüdines ja jäi toru peale mu naasmist ootama. kui ma tagasi jõudsin, oli kajakas õnneks minema lennanud. hirmus oli ikka.

inimesed on naljakad

2010-05-26T13:38:00.002+03:00

ma ei tea, mis mul hakkas, aga ma olen juba oma pooltunnikese Õhtukast ja Delfist Eesti laulu poolfinaalipõrumise kommentaare lugenud. ja ma pole juba ammu nii palju naernud enda ette. tõeline huumoripärastlõuna. ühtlasi ei häbene ma tunnistada, et mulle Malcolm Lincoln meeldib väga ja kaugel ei ole ka see päev, kus ma nende plaadi poest koju toon.

peenisemees, peenisemees, ema jäi nutma silmad vees

2010-05-20T12:22:00.007+03:00

eile oli bussipeatuses noormees, kellel olid valged kitsad püksid kaenla alla pigistama tõmmatud. kahjuks ei olnud need püksid popid liibuvad emopüksid, mis on kitsad õigetest kohtadest. bussipeatuses olevate inimeste kahjuks. juba kaugelt eemalt oli näha, kummas sääres noormees oma peenist kannab. muidugi ei jätnud ma vaatamata ja enda ette naermata. mõtlesin, et ok, ikka juhtub. kahjuks tabas mind täna hommikul taas sama vaatepilt. huvitav, kas sellel noormehel kodus peeglit pole. peaks vist küsima.

dress to kill

2010-05-19T09:33:00.002+03:00

mu balloonpüksid on ju muidu mõnusad küll (saab bussis nt ruumi juurde), aga natuke vähem mõnus on võimalus treppidest alla kukkuda, sest üks jalg on kinni jäänud teise püksisääre sisse. õnneks on leiutatud käsipuud.

sõltlane

2010-05-14T09:31:00.001+03:00

kui ma hakkasin inimeste nägudes silmi ja nina või silm-nina-suud kolmeseks reaks taandama, sain aru, et olen Feissbukis liiga palju kalliskivimängu mänginud.

hea päev

2010-05-12T11:59:00.002+03:00

hommikul krabasin täistuubitud bussis ühte vanamutti tagumikust, kui oma maha kukkuvat taskurätikut püüda üritasin. mõnus pehme oli.

ja just rääkisin ühele poes toote kohta niii tarka juttu, et ise ka ei usu. kui klient lahkus, käisin igaks juhuks pakilt vaatamas, et kas mul oli õigus. pakil polnud midagi kirjas. järelikult olen niisamagi räigelt tark.

hurraa!

2010-05-07T13:16:00.002+03:00

õnneks eelmisele tigedusenurgakesele saan kohe järgi teha rõõmupostituse, sest....SCISSOR SISTERS ESINEB ÕLLESUMMERIL!! jeppi ja hakka või seda läbufali armastama.

autojuhid...MINGE PERSSE!!

2010-05-07T12:27:00.003+03:00

kuidas on see võimalik, et ma olen sõiduteest oma 10m eemal, käin niigi muru peal, et mitte märjaks saada, ja ikka!! ikka saan ma endale kaela ülepea lendavaid sahmakaid vett!! ja ärge tulge rääkima sellest, et autojuhid ei näe ja peavad sõitma kindlas kiiruses ja mida iganes. mina pean märjana ringi liikuma samal ajal kui autojuhid kahjurõõmsal irvel (jah, ma nägin ka selliseid juhte!) oma mugavas soojas autos KUIVALT!! edasi sõidavad. seega. minge persse!!

Men reading fashion magazines, straight men

2010-05-03T09:51:00.001+03:00

uued nipid

2010-04-29T08:05:00.001+03:00

ma olen viimasel ajal avastanud suurepäraseid nippe kaalu ja kulutuste vähendamiseks. esiteks tuu in van. tuleb kokku leppida aeg, milleni töö lõppedes on tund aega aega. selle asemel, et minna nt trolli abil Viru keskusesse vahtima, on palju mõtekam hoopiski jalutada Mustakalt kesklinna. saad saledaks ja hoiad räigelt raha kokku.

teiseks, leppida Kärdiga kokku, et kohtumine toimub umbes kell 17. plötutada poole kuueni tööl, sest Kärt telefonile ei vasta. frustreeruda. hakata jala Mustakalt kesklinna astuma. vahepeal püüdes Kärti siiski tabada. frustreeruda veelgi. poole tee peal Kärt kätte saada ja leppida kohtumise aeg ideaalse täpsusega samale ajale, kui saabub Kärdi troll. uputada oma frustratsioon ja viimane raha Hellas Hundis Iivöl siidrisse, mida ettekandja lahkesti muudkui lauda toob. pläkutada. minna Levvarisse ja siis vanurina koju. saledam elu ja paksem rahakott garanteeritud!

bussipeatuses

2010-04-23T08:23:00.001+03:00

"Putsi, mõned laulud on head. Aga, putsitüravittu, selline hääl?!"

tänapäeva noored on ikka šarmantsed!

möllame Genis

2010-04-17T17:20:00.003+03:00

selgusid minu uued sugulased: Riivo, Urmet, Madis (!) ja Merle. ja Jaagup, kes on mu suguvõsas tänu oma õe abielule. mõnus Eesti!