nagu tõelisele autopedele kohane, käisin subaru uue mudeli esitlusel. emaga. päris huvitav oli. ans kala esines meile. ja ma poleks osanudki arvata, et ma seda ütlen, aga nad on päris ägedad. õnneks keegi ei tantsinud. plaksutasid viisakalt käsi. ja siis tuli üks tädi, kes tegi sihukest tantsu, et jeeeerum. suu jäi ammuli ja pähe kogunes mitmeid mõnitusrepliike ja -liigutusi. aga noh. ilmselt kõneleb minus lihtsalt kadedus. mis muud. ema käskis mul hoolikamalt vaadata ja õppida. et küll ma siis kunagi üllatan teid nende liigutustega. tasub oodata.
ja ma mõtlesin selle esitluse ajal välja ka prožektori klapi põhimõtte. see seletab selle ürituse põnevuse kohta nii mõndaga. ok, tglt nii hull ka polnud. tasuta veini sai ju.
aga nüüd ma lähen nuuskama. mu ninapooltest üks on olnud juba pikemat aega kinni. nii mu aju saab ju vähem hapnikku. ja see seletab ju nii mõndagi. vajalik info. taaskord.Sildid: ma olen normaal, minu normaalne perekond, muusika mu arm, vaata kuidas tantsin läbi elu |
Seoses Kalaga üllatusin minagi ükskord. Ja nüüd ma saan lõpuks selle välja öelda, mida ma olen piinlikuse pärast aastaid endas pidanud hoidma - tõesti, nad on ägedad!!!