tahaksin end õnnitleda! täna pool päeva ma sisuliselt elasin bussis. kõigepealt sõitsin hommikul tööle. jõudsin maha istuda, kui ei tea kust meenus, et hvakk!! ma pidin Madisele võtmed jätma, sest tema unustas enda omad tööle. pärast 10-minutilist oi-bljää-mis-nüüd-saab-ja-istun-natuke-veel-äkki-see-probleem-laheneb-iseenesest naiselikku paanikat mõistsin, et egas midagi, panen aga riided uuesti selga ja koju tagasi. bussi astudes tegin esialgu sisemise jess!, et ei ole sama, millega ma hommikul tulin. siis nägin eemal mind vaadates natuke irvitavat reisisaatjat. oli siiski sama buss. tegin näo, et olen seal täna esimest korda. helistasin Madisele, et ta ei muretseks, sest ma olen juba teel. Madis muidugi ei saanud midagi aru. pidin siis selgitama, et kui ta lahkudes võtmeid hakkab otsima, siis neid pole, sest ma ei jätnudki neid talle. siis ta mõistis ja ütles, et ta polnud veel sinnani oma hommikuste tegevustega jõudnud. igastahes jõudsin koju, et nii 20 mintsa pärast tagasi startida. taas bussiga. õnneks seekord polnud sama. ja siis õhtul jälle bussi peale. mina olengi bussiinimene.
ahjaa. tahtsin öelda, et lumemöllu post tuleb ka ükskord. ainuüksi selle laulu pärast ei saa ta tulemata jääda!Sildid: aju jäi koju, reisida on mõnus |
...täna pool päeva, täna jälle pool päeva. lalalallala. minu kaastunne.