loodetavasti ei olnud väga palju neid inimesi (sest normaalsed inimesed magavad sellisel kellaajal), kes mind hommikul bussi peale jooksmas (sest targad tüdrukud ju väljuvad kodust ikka 4 minutit enne bussi väljumist) nägid. ilmselt oli päris omapärane vaatepilt, kuidas ma end ootamatult pahkluuni ulatuva lume asemel põlvekõrgusest lumest leides vaikse vandumise saatel suurepäraseid hüppeid sooritasin. midagi tõeliselt hurmavat ja graatsilist neile hommikuks! Sildid: apimaja, ma olen normaal |