| laupäev, november 03, 2007 |
| ma olen mitu korda ülbem kui baari-paavo |
martin kutsus meid taaskord baari appi ja me muidugi läksime ka kohe, tallaalustena. või siis rahaorjadena. aga see selleks. minnes olime valusad natuke ka muidugi. sõitsime trollis ja olime suures vestlushoos, st mina olin muidugi. ma just lugesin läbi sellise toreda raamatu nagu vaskressenskaja "ema süda", mis räägib lenini emast, ja pidin kohe kärdile ka jutustama, kui üllas ja suuremeelne ja kombekas see raamat on. muidugi tänu sellele panime rõõmsasti peaaegu oma peatusest mööda. avastasime viimasel hetkel, et õu kuule, me peame siin maha minema. ja enne muidugi ei taibanud väljuda, kui trolliuksed musitseerima hakkasid. õnneks uste vahele ei jäänud. vedas.
baaris muidugi hakkas selguma, et oi, milline suurepärane muusika. ja edasi selgus, et oi kui lahe, pidu kestab kuueni. hommikul. martin nimelt ei pidanud vajalikuks seda mainida, kui meid appi kutsus. naiivselt lootsime, et äkki neljast saab ikka juba minema. muidugi mitte. kuna tegemist oli tränapeoga, siis noh, inimesed ei väsinud ega väsinud. mõnus narkopidu ju. arutasime pärast, et joodikud on ikka mõnusad. joovad end täis ja vajuvad juba kahest ära koju. antud peo noored aga tundusid mittekunagi üldse äravajuvat. neid voolas baari aina juurde ja juurde. kui oligi hetkeks tunne, et natuke rahulikum on, siis polnud vaja muretseda - see tunne ja hetk möödus imekiiresti. ja täiesti õudne, millised seal inimesed välja nägid. kõikidel olid mustad ringid silmade ümber ja sisuliselt olid kõik täitsa ühte nägu. mõned värisesid ja tõmblesid leti ees. suhteliselt õudne. ja hirmutav. otsus mittekunagi enam tränapeol baaris olla tekkis ikka ruttu. lõpuks mässasime kolmekesi suures baaris end hingetuks ja lugesime peo lõpuni jäävaid tunde. kui me kuue ajal minema hakkasime, oli mõlemas saalis veel päris palju rahvast. väsimatud. ja tippi nad, krt, ka ei andnud väga. täna on täiesti kohutav olla. mu keha valutab ja kõrvus kumiseb rämemuusika kaja. ja terve öö nägin unes, kuidas jooke välja valama pidin. mõnus.Sildid: apimaja, lugemine mu arm, töö |
postitas Katrjuss kell 12:34  |
|
| 6 Comment: |
-
ma näen, et Sinagi pole maganud terve päeva, vaid juba varahommikul tõusnud. Martin tõusis 12 ajal ja ütles, et ta pole harjunud rohkem magama. no mida veel, vanur!!
-
ja, oo apimaja. appi, täiega tahaks sinna minna. appi!
-
apimaja on avatud minu juures. 24/7. külastage (või siis Sinu puhul liibake) aga meie apimaj(j)a!
-
neljapäeva varahommikust on see avatud hoopis minu juures. aa, see oli hoopis peomaja.:P
-
õu kuule, ma kolin siis aga sisse, muhahahaha!!:D
-
jep. kella viiest juba avatud.:D
|
| |
| << Home |
| |
|
|
|
|
ma näen, et Sinagi pole maganud terve päeva, vaid juba varahommikul tõusnud. Martin tõusis 12 ajal ja ütles, et ta pole harjunud rohkem magama. no mida veel, vanur!!