kraaksatasin endamisi, kui juba kolmandat korda üle kangestunud kassikorjuse astuma pidin. kevadjaki võtsin kapist juba nädal tagasi välja (tegelikult mitte muidugi kapist, mul polegi sellist asja nagu kapp. veel). hambad ristis käisin sellega tänaseni lõdisedes ringi. õnneks on nüüd natuke soojemaks läinud. varsti saab kingad ka jalga panna. mõnu missugune! ja kohe, kui ma endale mingid jooksupüksid muretsen, asun ära kasutama Madise praegust abitut olekut ja lähen tema tossudega jooksma. hea ikka, kui jalanumbrid samad on peaaegu (ei, mul ei ole nr 46 jalg!). pärast ostan endale päris oma tossud ja jätan jalahaisu tema omadesse väikseks kingituseks. elagu sport! Sildid: oo loodus, oo rõõm, sport sport sport minu hinges ja südames on |