kolmapäev, august 23, 2006
muinsustervitus!
vahepeal on igasugu põnevaid asju juhtunud. ja ega ma tglt väga neid üleskirjutada ei viitsi, aga siis hakkasin mõtlema, et mis mul muud ikka on vanaduses teha, kui noorusest lugeda. seda muidugi juhul, kui ma veel midagi näen (muidugi saan alati ka lapselapsi sundida endale ette lugema, sest õnneks vanureid tuleb austada), ja kui vanadus pole aju võtnud (mis on muidugi tõenäoline oht). no igastahes. kõigepealt toimus väike sünnipäevapidu, kuuajalise hilinemisega peaaegu et. aga noh, pere kangesti nõudis ja mul lõppesid vabandused ka otsa, et miks mitte teha, ja niiviisi siis ostsimegi minu sünnipäeva kohustusliku roa, šampuse, kokku ja pidu algaski. ega ma kõike ei mäleta ka, mis seal oli, aga ilmselt sai palju nalja ja šampust ja tantsu ja šampust ja veel nalja ja šampust ja veel šampust. ja miskil imekombel oli hommikul isegi veel üks pudel šampust alles (kui mitte kaks), mille ma lahkesti diantsi pärissünnale kaasa võtsin ja viisakusest mitte hoolides ka peaaegu et kahekesi kärtsuga ära jõin. siis vahepeal otsustasin mitte juua ja käia ära hoopiski kertti tüdrukuteõhtu koosolekul, kus ma tegelesin põhiliselt noogutamise ja jaatamise ja niisama nõusolekuga. sest kes mind ikka kuulab, eksole. ja siis järgmisel päeval otsustasime meie perele kohaselt viimasel hetkel põhja-eestisse tuuritama minna (ja tegemist ei olnud säästutuuriga!). ja kuigi pidime juba varakult minema, hakkasime sõitma alles kuskil kolme-nelja paiku, mis muidugi taaskord on meie perele väga omane. igastahes jõudsime kõigepealt viru-nigulasse. ja tõeliste esimesepäeva turistidena pildistasime end iga väiksemagi vaatamisväärsuse ja muinsusmälestusele viitava sildi all, ignoreerides täielikult kohalike imestunud nägusid. igastahes tulemuseks oli see, et mc sai oma vaatamisväärsuste listist (jah, emakene tõesti oli eelnevalt koostanud vaatamisväärsuste nimekirja, et me midagi vahele ei jätaks. jah, me olime väga hästi ettevalmistunud) maha tõmmata nii mõnegi külastusobjekti. ja siis me sõitsime edasi. ja jõudsime omadega välja kalvi mõisasse. mis oli lihtsalt fantastiline. park oli kaunis ja pressisime end mõisa sisse ka. seest oli veelgi kaunim ja ma elaks küll seal ja lehviks pika kleidiga mööda treppe ringi. kasvõi vaimuna. aga selleni on ilmselt veel palju aega. noh igastahes jõime kohvi, muidugi ülimalt peenutsevalt, et sinna mõisasse veidigi sulanduda, ja siis juba kimasimegi edasi. ja jõudsime purtse kindluselamu juurde. mis iseenesest nägi välja nagu muhu kirik või mingi muu asi, mis mul on tegelikult täielikult keele peal, aga absoluutselt ei taha meelde tulla. seal meil jällegi täiega vedas. sest me just olime teinud mitu tiiru ümber elamu ja arutasime just, et kas keegi sees ka elab, kui uks tehtigi lahti ja nii saime veel ekskursiooni ka. seest igastahes nägi see ehitis absoluutselt teistsugune välja, kui ma olin ette kujutanud (arvestades, et ma kujutan endale tihtipeale igasuguseid asju ette, eksole) ja täiesti vabalt oleks võinud ka seal pikas kleidis ringi hõljuda (kui jätta välja see aeg, kui seal seakasvatus oli, siis ma vast oleks pigem bareti ja kumpsidega ringi liikunud ja ainuke asi, mis seal siis oleks hõljunud, oleks olnud mõnus seaaroom). igastahes tänud toredale ekskursioonitädile. ja siis me juba pidimegi minema sõitma, järgmiseks peatuseks oli suurepärane saka mõis. mis oli täitsa ilusaks tehtud, igasugu atraktsioonidega ja puha (ja nüüd mulle meenus, et ilusaks olid tehtud abihooned, kus laiutas spaa (igalepoole ka suudetakse seda spaad toppida) ja päris mõisahoone oli veidi eemal ja lagunes mõnusasti). ja kuna me just seal jõudsime tõdemuseni, et ei, absoluutselt edasi ei saa minna, sest nälg on ja nii võib ära kõhnuda ja seksikus kaduda, jäime sinna ka söögile. päris maitsev oli. nii väikseks infoks. siis hakkas juba absoluutne pimedus tekkima. või noh, vähemasti hämarduma hakkas, ja niiviisi kihutasime edasi, et toilasse jõuda. enne käisime läbi ka valaste joalt, mis oli lihtsalt hingematvalt ilus. ja seepärast me andsime ka lubaduse sinna kevadel tagasi minna, kui joas vett rohkem on. sellepärast ma selle ka siia kirjutasin, et mitte unustada. kui ma just ei unusta muidugi vaadata, et mis lubaduse ma andsin ka muidu. aga see selleks. igastahes õhtul jõudsime toila peaaegu et viie tärni kämpingusse ja veetsime öö seal. muidugi mc-ga ic-d õnnitledes, et ta naistele üldsegi veini kaasa ei võtnud ja aint õlule mõtles. aga tglt olime rõõmsad niisamagi (et mitte tunduda joodikperena). ja siis kobisime magama, et mitte niisama enam kobiseda.
järgmisel päeval vaatasime veidike ringi toilas ja laskusime alla mere äärde ka. ja täielik dežavuu tuli peale. ja hetkeks ma ei saanudki aru, et kas ma olen poolas või eestis. sest mere äärde pidi ka laskuma mööda järsku treppi ja üldse oli suht sarnane olustik. kui välja arvata see, et toila trepil oli iga kahe sammu tagant puhkepingid (veneaegne värk ikkagi) ja kuigi me alguses naersime nende üle, mõistsime tagasi üles ronides absoluutselt täielikult nende vajadust. edasi läksime toila-oru parki, mis oli ka fantastiline. tõeliselt kaunis loodus ja vaade (kuigi ausalt öeldes oli kogu põhjaranniku ääre ulatuses pidevalt õhkuahmima võttev vaade, seega sealne vaade ei tulnud just suure üllatusena). vaatasime atraktsioonid (loss ja pühajõgi ja hõbeallikas ja laululava jm) ka ära. kahjuks grott (jah kärts, ka mina ei uskunud, et see sõna päriselt olemas on!) jäi vaatamata ja niiviisi pidime seda pärast pargi plaanilt vaatama. tundus kaunis. igastahes liikusime edasi ja vaatasime sinimägesid ja siis jõudsime sillamäele. see oli tõeliselt äge linn iseenesest. vblla just seepärast, et kõik majad olid sellised stalinlikud, noh, selline ühtne majastiil, mitte torn siin ja hurstik seal. ja lisaks sellele oli seal ka lagunenud kuid siiski kaunis promenaad, mis viis välja mere äärde, kus muidugi nii kaunis ei olnud. ei midagi erilist ühesõnaga. külastasime ka kohalikku kaubandusvõrku, milleks osutus üks raamatupood. ja siis, täiesti suvakas eestimaa kohas tabas mind odav kalkarull (mitte küll sõnaotses mõttes) vastu pead. ja minu kuid kestnud kalkaotsingud lõppesid seal samas sillamäel ja ma väljusingi poest kahe mõnusa rulliga. teinekord siis tean, et kuhu end seada, kui kalka jällegi otsa saab. edasi sõitsime narva-jõesuusse, kus einestasime mõnusat odavat praadi (kalleim praad oli nii 55 krooni) ja sõime odavat jäätist (vahvel kahe palliga maksis 6.60) ja kuniks isa luges, et millal ta üldsegi viimati sooja sööki sai, käskis ema meil kõhud täis süüa, sest ilmselt niipea enam me süüa ei saa (sest mujal eestis on teadupärast täitsa kallis söök). ja siis me promeneerisime alla mere äärde ja vat see oli tõeliselt fantastiline! igastahes on narva-jõesuu rand üks ilusamaid randu, mida ma näinud olen, ja seda täitsa tõsiselt. jalutasime ranna tippu ka välja ja vaatasime ära selle koha, et kus narva jõgi mereks saab ja siis ühtlasi ka lehvitasime venemaale (kätt, mitte rusikat, sest me oleme väga sõbralikud) ja asutasime end edasi narva, et ikka piiripunkt ka üle vaadata. mida me ka tegime. ja üle vaatasime ka narva linnuse, mis oli tõeliselt vägev, ja ivangorodi linnust ka piilusime, mis oli sama vägev, ja ühtlasi oli vägev ka see vaade, mis meile linnuse servalt avanes, nii narvale kui ka üle piiri ja siis juba oligi aeg end kokku võtta ja autosse kobida, sest õhtuks tahtsime peipsi äärde telkima jõuda. mis meil ka õnnestus. ja ma pole kindel, et kas just täiesti seaduslikult, sest tglt oli vist endiselt metsas viibimine keelatud, aga õnneks meid ei arreteeritud. ja nii saime poole ööni jutelda ja siis magama kobida. sest seiklused jätkusid.
hommikul meil muidugi läks aega ja vaene kärts, kes oli kõik haapsalu vaatamisväärsused välja printinud ja siis niisama kodus vedeles (jah, mu emal oli küll süümekas, kui ta sai teada, et sa niisama vedelesid), aga ega ma ei saanud ic-d ka kiirustada tagant, sest ega peale mölina sealt ilmselt midagi tulnud poleks, ja niiviisi me vaikselt hakkasime kulgema tallinna poole ja einestasime veel viitna kõrtsis ja siis ma jõudsin koju lõpuks ja kärts ka rahunes (muidugi alles rohkem ilmselt bussi peal) ja saime haapsallu kimada. ja jaagup helistas meie tallinnast väljudes ja seletas, kuidas haapsalus tulema peab, ja ma kangesti tahtsin teda õnnitleda, et ma midagi ka aru sain, sest ma ei saanud, ja pärast haapsalus alles hakkas natuke õpetust meenuma. bussis lugesin ära kärtsu välja prinditud materjalid ja nalja sai. ja siis jõudsime haapsallu ja kuskil linnakaarti ei olnud ja pidime orienteeruma iseseisvalt. ja muidugi esiteks haapsalu suurima vaatamisväärsuse - jüriöö tänava - juurde. sinna me muidugi ei jõudnud just kuigi hästi ise ja niiviisi pidime kohalikelt mutikestelt teed küsima, kes ka lahkesti juhatasid. muidugi ka uurides, et mis numbrit meil vaja on, ja mina tahtsin öelda, et jüriöö 1, aga kärts juba ütles suurepäraselt veenva häälega, et meil lihtsalt on vaja sinna minna, ja niiviisi mutikesed midagi rohkemat ei küsinudki. ja kohale jõudsime ja avastasime valususega, et olime enne seal juures seisnud peaaegu ja igastahes see ei olnud tänav vaid tee ja naerda saime seal tänavaotsas igastahes küll. ja siis hakkasime edasi peole orienteeruma. vaadates vahepeal ära vaatamisväärsused nagu laat, ilon wiklandi majamuuseumi maja, laulva tšaikovski pingi, sanatooriumi, anni arro kohviku, kukekommid, mingi bändi, haapsalu linnuse majade vahelt paistva osa ja mereäärse promenaadi (mis oli suurepäraselt kaunis) ja jõudsimegi peole. kus sai tavapäraselt nalja, tantsu ja niisama mõnusat vedelust. ja hommikul, olleks üle lugenud muhud ja sinikad, startisime kärtsuga tagasi tallinna (kusjuures bussipeatuses leidsime ka eelmisel õhtul vajaläinud linnakaardi, mõnusmõnus). ja võideldes üsna mittesuurepärase enesetundega, see meil ka õnnestus. siis ma otsustasin, et ma hakkan vahepeal asjalikuks ja tegelesingi õmblemisega natuke. ja käisin veel kertti tüdrukuteõhtu koosolekul noogutamas ja valisin viimase 10 minutiga mutikese sõimu saatel välja kostüümi ja käisin peakatteid poes vaatamas ja üldse olin väga tubli ja toimetasin ringi ja siis vaatasin "rocky horror picture show" ka ära ja pisut ka "rosenkranz ja guilderstern on surnud" ja siis mõistsin, et ma ise olen ka varsti üsna surnud ja peaks ikkagi magama ja siis teinekord need filmid jällegi üle vaatama.
järgmine päev oli siis kertti tüdrukuteõhtu, kus oli täitsa tore ja tundus, et kerttil ka, vähemasti esimesel poolel, pärast pidi ülesandeid tegema ja ega ta siis väga küll ei rõõmustanud, aga noh, mis siin ikka pikalt põdeda, sest ees ootas ju superklubi hollikas, kus ma eile käisin. igastahes oli hollikas endiselt väga õudne ja minu meelst õudsamakski läinud ja kiimas välismaamehi vahtis välja igast nurgast. terve aja mõtlesin, et palun koju! aga kannatasin siiski ära ilusti, kuigi vahepeal oli eriti raske, kui mu ümber oli niiii palju mõnitusväärsetantsuga inimesi, et ma peaaegu et nutsin pingutusest, et end mõnitamast tagasi hoida, ja kurbusest, et kärtsu ei olnud, et siis mõnusasti koos mõnitada. igastahes varsti see piin lõppes ja ma sain koju ja pärast jansa juurde ja lubada ühele ta sõbrale, et ma teda külastan ka vahepeal (selle lubaduse ma ka kirjutasin siia, et meelde jääks, noh). ja siis edaspidi ma olin jälle jõle asjalik. kihutasin mööda linna ja ajasin pulmadeks vajalikke asju kokku ja siis õmblesin maiksile kleiti ja tõesti, esimesel korral, kui ta seda selga proovis, tabas mind selline naeruhoog, mis oli kaudselt võrreldav naeruhooga siis, kui ma tegin pildi "laulupidu" . igastahes ma ei saanud ega saanud pidama ega saanud ka aru, et mis mind täpselt maiksi kleidi juures naerma ajas. õhtul kutsusin kärtsu ka vaatama, aga tema meelest oli okei. ilmselt siis mingi kiiks mu peas. õnneks sain maiksi kleidi valmis ja sai väga armas ja sain õnneks ka enda kleidi valmis ja kõik asjad sain ka linnast kätte ja siis panimegi saaremaale ajama ja järgmine päev olid juba pulmad. ja nagu ikka, ajasin end varakult üles ja koguaeg oli täiega aega ja siis ükshetk ei olnud üldse enam ja kiire-kiire oli ja selline tunne, et kõike ei jõua ära teha ja mis nüüd saab. õnneks sai kõik korda. ja kertti oli pruudina lihtsalt suurepäraselt kaunis ja ma ahhetasin ja ohhetasin terve pulma tema ilu, aga see oli tglt ka nii, kuigi ma olen õde ja peangi seda ütlema ka, aga seekord ei ole see kord. ja riivo peiuna oli ka lihtsalt suurepäraselt kaunis. enekene oli teinud suurepärase ülikonna ja ma loodan, et mul teinekord abakhani sattudes on teda meeles õnnitleda selle eest. igastahes kertti ja riivo moodustasid kokku suurepärase ja kauni pruutpaari ja nii ilus oli (ei kärt, siis ma veel ei nutnud). ja siis läksime raekotta ja oli registreerimine ja vat siis kui nad paberitele allakirjutasid, vat siis küll tuli pisar silmanurka ja pidin tagasi hoidma, et mitte oma kaunist meiki rikkuda. ja pärast oli ka selline mõnus harras tunne, sest nii ilus oli. endiselt. ja siis sõitsime aavikute tammede juurde ja saime teada, et aavikud olid noor armastajapaar. minu suureks imestuseks koosnes see paar johannesest ja joosepist. ju nad olid siis oma ajast ees. või olid hoopiski pulmavanad oma ajust ees (tglt olid nad väga toredad). ja siis sõitsime pilgusele ja pidu algas. ja trall ja tants. ja oli väga äge. ja sai nalja. ja oli muidu suurepärane. mu esimene pulm ju ikkagi, eksole. tantsu oleks tahtnud rohkem vihtuda, aga ainukesena oleks seda suutnud mu ema, kes oli täiega äksi täis ja sellise maniakaalse tantsulõvi näoga, et see oli natuke hirmutav, ja nii ma hoidsin end tagasi. kuigi ma bändi lauljat esmakordselt nähes mõistsin, et temaga saab veel palju nalja (mida saigi), ei jaksanud ma siiski eriti kaua vastu pidada ja juba poole kolme ajal kobisin magama ära. ja siis oligi pulm läbi ja me jäime veel saaremaale vedelema ja tegime mittemidagi ja lõpus panime vanaema vanad raamatud kirja ja siis tulime tallinna ära.
ja nüüd ma peaks hoopiski tglt kooliasju tegema, aga üldsegi ei tule kohusetunnet peale ja lainepikkus on ka täitsa vale ja tuju ka pole. aga peab siiski kokku võtma end. seniks aga kuulake memoriat ja muinsustervituseni!

Sildid: , , , , , ,

postitas Katrjuss kell 15:33  
6 Comment:
  • At 24 august, 2006 11:19, Anonymous Anonüümne ütles…

    fakk, ma lugesin selle kõik läbi, keegi mu kõrva kaudu põgenenud aju on näinud? :/

     
  • At 24 august, 2006 11:56, Blogger Katrjuss ütles…

    minu õnnitlused:D:D

     
  • At 24 august, 2006 13:19, Anonymous Anonüümne ütles…

    ja nad läksid magama.

     
  • At 24 august, 2006 16:55, Anonymous Anonüümne ütles…

    kui vanadus pole aju võtnud

    ega ikka sealt ei võta, kust pole midagi võtta. :P

     
  • At 24 august, 2006 19:25, Blogger Katrjuss ütles…

    sina ära mölise vaid tööta:@ ja seda aju olemasolu me veel kontrollime!

     
  • At 25 august, 2006 16:41, Anonymous Anonüümne ütles…

    Khkhmm. Teatavasti on lähenemas jahedad ilmad ja seetõttu võib tärgata mõningates isendites kudumihuvi. Selmet passida anteadet pinnale on kerkinud lahe kudumidisain http://www.knitty.com/ISSUEfall04/PATThallowig.html Goodluck with it!

     
Postita kommentaar
<< Home
 
Minust


Nimi: Katrjuss
Asukoht: Tallinn, Estonia
Minust: Mul on koguaeg päris piinlik. Tihti teen ka mõtlemise hääli.
Vaata minu täielikku profiili

Viimased postitused
Arhivaari lemmikud
Teisi igasuguseid
  • Franz Ferdinand
  • Placebo
  • Scissor Sisters
  • Akne ehk Zits
  • Awekas
  • Eesti käsitööblogid
  • Ellu raudkops
  • Go fug yourself
  • Imekaunid ehted
  • Irve
  • Kas see on rumal...
  • Krista Kõiv
  • Kärt Tag...Åsis
  • Käsitööst valutavad käed
  • Liisu
  • Maiks, mu arm
  • Maiks, mijn liefde, Hollandis
  • My milk toof
  • Postsecret
  • Rloaluarnad
  • Sepp
  • Sigane
  • Triin
  • Viper
  • Wulffmorgenthaler
  • eXTReMe Tracker