tegin just kaneelirulle. pärast taignaga tema kerkimise lõpetamise üle läbirääkimiste pidamist, hüsteerilist 15-minutilist naeru ja lõpptulemuseks olevate käkkide vaatamist mõistsin, et pärmitaigen ikka pole päris minu teema. ja nüüd ma ei kujuta ette, kes terve selle hiigelhunniku ära sööb, sest kahe inimese jaoks on neid rulle ilmselgelt liiga palju.
hiljem: sundisin Madist neid käkke tööle võtma. võttiski. ütles, et mehed sõid ja kiitsid ja kügelesid tal otsas, et veel saada. tundub, et ma polegi nii kräppkokk, kui võiks arvata.Sildid: hurmav naer, kiika kööki liilian kosenkranius |
ma tean vähemalt viit inimest, kes seda vabalt teha võiks.
nii et olgu homme nad soos olemas!