eile õnnestus jooksuringile minnes minust vastassuunas mööda sõitnud tänavapuhastusautost tagasiteel lõdva randmega (jalalabaga?) mööduda. greit saksess!
kahjuks täna selgus, et miinus ja miinus ei teinud kokku plussi. see tähendab, et bussist väljumine oli küll edukam üleeilsest, aga valmistas mulle sealjuures siiski üsna talumatut piina. not sõu greit saksess.
ja lisaks sain ma just natuke aega tagasi naabertöökaaslasega koos vetsus käia (meil on sugudevahelise võrdsuse vets). tavaliselt ma ikka vaatan, et kedagi poleks, aga täna siis selline ikaldus. naersin potil istudes enda ette ja venitasin, et me ei peaks kraanikausi ääres kohtuma. kahjuks ka töökaaslane venitas peegli ees ja nii ma pidin siiski väljuma. tegin seda naerdes (ja kahjuks vist veits ka punastades) ja vihjasin Ally McBealile. et kõik veelgi piinlikum oleks, oli uksest väljudes meil vastas koristaja, kes imestunud näoga küsis, et mida teie seal nüüd küll kahekesi tegite. naerdes põgenemise asemel oleks vist Kristi soovituse kohaselt tõesti pidanud vastama, et puuksutasime, ofkoos!Sildid: apimaja, hurmav naer, sport sport sport minu hinges ja südames on, töö |
sky is the limit, katre! :D
ja kuidas on lugu vetsupotile istuma laskumisega seoses reielihaste meeldiva konditsiooniga?
kuulsin hiljuti tütarlapsest, kes sai omale ilusad vormis jalad, kui asus elama ühikasse, kus ei tunnistatud prill-laudu. pole vaja jooksmas käiagi!