praktika hakkab läbi saama. kolm päeva veel. juhhuuu! mitte, et mulle seal niiväga poleks meeldinud. aga noh. kes see ikka töötada viitsib, eksole.
ja esmasp juba mõned usinad kaitsevad lõputöid. peab vaatama minema. kuigi kindlasti on seal kõik need õppejõud, kes mind kangesti tappa tahaksid. uupsi.
ja viimasel ajal on mul tunne, et ma suren selle mantli taha, mis mul kooli teha vaja on. hea meelega ma kroogiksin teda veidikene kaela piirkonnast. peaks kuskilt mõne tööorja leidma, kes mul selle ära teeb. mantli siis. eks ju kärts. muhahahahaha.
ja ma tahaks siia lisada juurde veel, et ma olen lihtsalt valus. lisaks sellele, et ma absoluutselt ei tea, et mis kärtsu korteri või majanumber on, ei tea ma enam enda oma ka. mingi elektrinäiduonu tuli ja küsis, et kas meie korter on kuus. ja mina rõõmsasti, et jajah ja kutsusin sisse. ja siis hakkasin mõtlema, et ikka vist maja number oli kuus ja korter oli viis. ja saatsin onu naabrite juurde.
kohe näha, et matemaatikute tütar.Sildid: kool, ma olen normaal, töö, õmblemine mu arm |
viinakompressioonisukk