tavaliselt on nõrk naisterahvas täitsa tore olla. muidugi siis, kui sellega ei kaasne mõningast piinlikust. täna me olime ka nõrgad naisterahvad. seda sõna otseses mõttes. nimelt oli megavati audika uks väga kõvasti kinni. ja me kangutasime ja kangutasime ja ei saanud lahti. ja siis mingi õppejõud õpetas meid, et tõmmake kõvemini, et need uksed käivad kõvasti. ja me kangutasimegi kõvemini. ei aidanud midagi. õnneks oli õppejõud džentelmään ja tõmbas meile ise ukse lahti. tundub, et peab need hantlid siiski kapist välja tooma (ja ka musklid).
nädalavahetus oli mõnus. koondudes üldnimetuse alla "eating disorder weekend". genialistid olid mõnusad. kuigi ma ei suutnud leida ühtki lubatud uut laulu. lauamänguõhtu oli ka mõnus. või peaks ma ütlema öö. sest muidugi ei jätnud me mängimata lauamängude kuningat "nõidade tants". ja me ei suutnud jätta tegemata ka uusi reegleid. nagu nt nende nuppude mängu toomine, millega keegi ei mänginud. ja kodus olevate nõidade segamine nii, et keegi mängu alguses ei teadnud, et kus tema nupud on parasjagu. igastahes sai nalja. ja lõpuks isegi magama.
ja ma pean veel ära mainima, et kes oleks osanud arvata, et meie suguvõsas lahvatavad sellised intriigid. ja kuigi on põnev, on see ka omamoodi ebameeldiv. sest see on tglt üsna šokeeriv. eks paistab, mis lõpuks saab.
ahjaa. vastuseks ühele poolteise aasta tagusele küsimusele: ei, see ei olegi võimalik ja see on kõige piinavam asi üldse maailmas. aga paraku pole midagi teha. elu on selline.
ja chuck norris ilmselt lahendaks olukorrad roundhouse kickiga.Sildid: hurmav naer, iiting disooder, kool, minu normaalne perekond, naised hoos, sõbrad hoos |
