peale mitmeid päevi täis peovärkide kallal nokitsemist olen ma juba üsna hullunud. täna nt ma lihtsalt niisama naersin mitu minutit selle peale, et anu säärits ülikonnas. vist. sest lõpuks ma ei saanud enam isegi aru, et mille üle ma naeran täpselt.
valmis sain ka oma elutöö - arnoldile karvhaaval juuste pähepanemise. sellest sai minu elutöö peale seda, kui ma kaotasin kolm kärdi maanijuusteperioodi juuksekarva, millest ma lubasin teha palmiku. praeguse seisuga võiks minust saada parukameister. ja arnoldist juuksemodell. ja seda ma ütlen, et presidendipaar tuleb väga valus. vähemasti meie naersime kõhud krampi.
ja ma ei saa aru, et miks poodides ei müüda musta värvipaberit? isegi värvipaberite komplektis on seda ainult mingi kaks tükki. ja eraldi ostes maksab üks leht viis krooni. aga kui ma olen hull death metal või depressiivik ja tahaks ainult musti asju rebida ja kleepida, kust ma siis paberit saan?? ilmselt peab siiski hakkama ise värvima. dämit.
ja röövel ööbik oli täitsa änksa. kuigi kõlas nagu riho bauman oleks oma bändi teinud. sest sõnadest ei saanud midagi aru. vähemasti ei olnud marko mägi bändi teinud. see oleks maailma valusaim. naeran siiani tema soolokontserti.
aga nüüd ma lähen ordeneid tegema. sest hõuli šitt! neid on ju juba reedeks vaja. klõnks!
ahjaa. täitsa mõnus oli vaadata, kuidas deyvid slaalomit sõitis. kahju ainult, et teine sõit kukkumisega lõppes. ilmselt ta tundis, et me kärtsu ja merlega teleka ees kaasa elame ja läks närvi. aga õnneks ta sõidab veel mingit muud slaalomit. niiet. gõu deyvid!Sildid: hurmav naer, ma olen normaal, minu normaalsed sõbrad, muusika mu arm, peoolee |
vaatasin. mine, poeesia!:P