noh. alguses vaimustusin ideest, et austriasse kuuks ajaks vabatahtlikuks. kahjuks on sess va nõmedik just samal ajal. ja seda vahele jätta ei saa. seega ei saagi lauraga üle piiri kätelda. ja siis ma hoopiski suures reisimiseufoorias lubasin organiseerida ühe suurepärase suvise kontsertreisi meile. ja nüüd viimased tunnid ma olengi sellega tegelenud. ja mul on tunne, et ma hullun. sest no krt! ma tahan kõikidele kontserditele ja festivalidele minna ju!! nt šveitsis oli üks mõnus festival ja roskilde on ka ja torinos on suisa tasuta ja ungaris on üks ja hispaanias on ka üks ja poolas on üks suisa naeruväärse raha eest. oehoeh. muidugi võiks ju teha suurepärase euroopa ringreisi ja külastada KÕIKI neid suurepäraseid festivale. aga noh. selleks peaks mulle ikka sõnaotses mõttes hiiglaslik rahahunnik pähe kukkuma. eks siis paistab, et mis saab. ja kuhu saab.
ja muide. ma olen nüüd paberitega. ja diagnoosi ma ei pea õnneks avaldama. see on nimelt konfidentsiaalne. elagu krooniline haigestuvus! ja kalamaja perearstid.Sildid: aju jäi koju, kool, muusika mu arm |
jeee