ma ütlen kohe alustuseks ära, et ma ei ole ebausklik. no see tähendab, et ma ikka sülitan mõnikord kolm korda üle õla ja redeli alt läbi ei käi ja halbadest asjadest kõvasti ei räägi ja kellegagi postist erinevatelt pooltelt möödudes ikka teretan ja muud sellised tavaebausurituaalid, millesse ma tegelikult ei usu, aga harjumusest teen ikkagi. no vot, täna on siis järjekordne 13 ja reede. ja ausalt öeldes mul ei olnud see meeleski. noh, et tõeline ebaõnnepäev ja nii. vblla sellepärast ka, et 13 ja reede on minu jaoks alati ikka hea päev olnud - küll ma olen raha leidnud ja üldse on asjad kuidagi korda läinud. ilmselt seetõttu ma alguses ei mõelnudki midagi sellega seoses, kui ma kell 5.45 end üles ajasin, et tartust tallinna kella 11-le kohtumisele jõuda. ja siis peale rekordajaga dušši all käimist ja riietumist ja sätitamist oma meili vaadata otsustasin (mida ma sisuliselt kunagi ei tee, kui mul kiire on). ja siis leida sealt kirja, et kohtumine on edasi lükatud kella 13-ks. ja siis minna kella 13-ks kohtumisele ja peale ootamist saada teada, et kohtumine jääb ära ning samatargalt koju tagasi tulla. pool päeva niisama kulunud. huumorikas küll jah. grrrrr... Sildid: tõeliselt raske elu |