krt, me ei suuda naisülemusega ära kiruda, kui nõme siin Tallinnas ikka see tuul on. tüüpilised juhtumid: oled teinud toas kauni soengu, astud õue ja siuhh! juuksed püsti peas või oled toas just huuled kauniks värvinud, astud õue ja siuhh! juuksed huulte küljes ja suus, moodustades pähe mõnusa juuksekäki. rääkimata sellest, et kui ma astun õue oma suurepäraselt kauni punase valgete täppidega ja pitsiga vihmavarjuga, et poosetada ja kogu ülejäänud maailma kadedaks teha, on siuhh! ja vihmavari on hetkega tagurpidi ning uhkustamise asemel üritad vastvalminud junni kuhugi ära peita. jah, ma vandusin ikka mitmeid kordi kõvasti ja kibedalt teel sööma ja tagasi.
ja mismõttes on nii, et kui on mingi 5 meetri laiune kõnnitee ja sa käid juba niguni teisel pool ääres peaaegu muru peal, saad ikkagist mööduvatelt autodelt sahmaka mõnusat külma vett krae vahele. selle peale tahtsin korduvalt öelda: "Minge perse! Mis toimub, aru ma ei saa?!" nagu üks noormees eile, kui peatuv troll ta peatuses üle keha märjaks kastis. tuleb mainida, et ta oli nii umbes 9-aastane.
panen vist viharavisse aja kinni.Sildid: apimaja, dõup ma ütlen |
