neljapäev, mai 07, 2009
vahepeal
I
kui ma paar nädalat tagasi hingeldades NO-teatri ette jõudsin, olid Kärt, Merle ja Jaagup mind nähes pettunud. lubasin neile nimelt, et jään räigelt hiljaks. tegelikkuses aga jõudsin muidugi kõvasti enne etenduse algust ja me ei pidanudki laskma end taskulampide valgel saali juhatada ning saime kohtadel istudes isegi juttu vesta enne, kui "Rambo" algas.

"Rambo" on üks igavesti omapärane tükk. esiteks mängisid seal nii Jaagup kui Kärdi isa ja teiseks ei saanud ma terve etenduse aja üle sellest, et keegi oli teinud sellise asja. peaaegu nagu üritanud äkšõnfilmi teatris ära lavastada. huvitav igastahes. tunduvalt vähem huvitav oli muidugi NO-teatri tüüpilised etenduslahendused. no tõesti, ei ole vaja igas etenduses kaameraid kasutada, ei ole noh! kui juba mingit neljandat samasuguse skeemiga tükki vaadata, tekib tüdimus ja enam ikka ei viitsi küll. tehku siis parem juba film, kui nad oma videoarmastusest kuidagi üle ei saa! igastahes ei olnud me etenduse lõppedes just eriti vaimustunud, aga õnneks muutis selle meeleolu meie tavapärane ringkäik Hunt-> Levikas. või peaksin ma ütlema sirge.

II
ükskord pärast kohutavalt usinat töötamist trükitoas (ma arvan, et ma trükkisin nii kiiresti, et mind ei olnud vahepeal isegi näha) valutasid mul järgmisel päeval käed. loomulikult ei saanud ma jätta seda ka Kärdile, kellega me just parasjagu mööda linna litutasime, halamata. ja ühtlasi ei saanud jätta enda teada ka sellest tulenevat meenutust vanast heast "Miki Hiirest", kus Donald müüs kudumisajakirju ja üritas neid pähe määrida ühele suurte musklitega pardlinlasele, kes selle peale Donaldile vihast võbeledes kähises: "Kas sa arvad, et ma sain need musklid kududes või?!" teate, tookord ma ei pidanud seda võimalikuks, aga praegu on mu arvamus kardinaalselt muutunud.

III
üle kohutavalt pika aja otsustasin, et kõik! mina enam siin linnas ei kopita!, ja panin koos vanemate ja Oliverikesega ära maale. kohe samal õhtul avasime ka grillihooaja ja külmast õhtust hoolimata lõdisesime vapralt vorstikesi näsides õues. järgmiste päevade jooksul jälgisime hoovis elavat toonekure (mille peale Oliver üks hetk teatas, et ei, need ei ole toonekured, need on toonekurgid!) paari, kes juba mitmendat aastat meie juurde tagasi tuleb; põletasime maailma kõige suurema koguse kuuseoksi ja muidu oksi ja natuke ka lõkke kõrval asuvat kulu, mis mõnusa leegiga ema karjete saatel põles enne, kui me selle kustu suutsime materdada; tõusin hommikuti kell 7 ja kell 8, sest Oliveril sai selleks ajaks uni otsa ja kuna tema vanavanemad teises toas endiselt magasid, pidin mina teda lõbustama, olles seda eelnevalt teinud ka juba terve öö, tõstes risti üle mu näo magava Oliveri tagasi tema voodipoolele normaalsesse asendisse, et seda protseduuri siis paari minuti pärast taas korrata; sain mõnusa päikesepõletuse (traditsioonilise, loomulikult! Maiks juba ütles, et tal on kohutavalt kahju, et ma enam kodus ei ela, nii ta ei teagi täpselt, et mis minuga toimub - ei mingeid oigeid selle kohta, kuidas ma ei saa end keerata ega üldse liigutada, sest igalt poolt on kohutavalt valus), mis loodetavasti muundub üle pruunituseks; ja muidugi lugematus koguses värsket õhku ja niisama riläkseerumist.

IV
käisin piknikul ka. Pirita jõe ääres. kõndisime väga, väga kaugele, et kena rahulik koht leida. leidsimegi. kui mitte arvestada vastaskaldal vähemalt kolme seltskonda ja meie kaldapoole kahte seltskonda. muidu oli mõnus ja soe.

V
hea, et Madise isa on eesti keele ja kirjanduse õpetaja. me oleme talle juba kaks korda helistanud, kui vaidlus õigekeele üle on läinud üle sinna faasi, et mõlemad arvavad, et neil on õigus ja sellest arvamusest ei tagane. viimati ma vblla tõesti poleks pidanud röögatama aknaid purustavalt JESSSSS!, kui Madise isa mulle õiguse andis. kogu mu hoolega hoitud viisaka ja vaoshoitu maine...

VI
ja Sass aina helistab ja helistab ja meie aina puikleme ja puikleme. jah, talle konkreetselt ära öelda ei ole üldsegi kerge, kõikidele tarkpeadele selgituseks.

VII
Cro Magnon Rock cafés Jazzkaarel oli supermõnus ja -äge.


kõik praeguseks. tänan.

Sildid: , , , , , , , , , , ,

postitas Katrjuss kell 16:05  
4 Comment:
  • At 08 mai, 2009 11:05, Anonymous Anonüümne ütles…

    kaua sa selle kirjutamisega said aega mööda saata? :P
    nälju

     
  • At 08 mai, 2009 14:24, Blogger Katrjuss ütles…

    mingi kolmveerand tundi vist. ja seda ka sellest ajast, mis ma oleks võind koitsa minna juba. ta näitab siin vist seda kellaaega, mis kell alustati. ma lõpetasin kuskil kuusteist viiskend.
    ja täna trussiklen niisama kontoris ringi ja ootan kliente, kellele kõiksugu asju pähe määrida. nagu see suur ämblik LOTRis varitsen siin pimedas nurgas. muhahahahha!

     
  • At 09 mai, 2009 20:03, Blogger Triin ütles…

    Haahaa, ma m2letan seda mihihiire osa, kus too musklis part oli:D

    6nnitlen punetuse puhul ja soovin p2ikesekreemi j2tku (ma siin unustasin kaks p2ev peale m2kerdada oma faktor-neljakymmet, nyyd olen j2lle indiaanlane). Ja et teil seal hein ikka kasvaks ja 6lu voolaks!

     
  • At 10 mai, 2009 22:48, Blogger Katrjuss ütles…

    mm, õlu...

    ja ma olen rõõmus, et ma pole ainuke friik, kes "Miki Hiire" lugusid teab :D

     
Postita kommentaar
<< Home
 
Minust


Nimi: Katrjuss
Asukoht: Tallinn, Estonia
Minust: Mul on koguaeg päris piinlik. Tihti teen ka mõtlemise hääli.
Vaata minu täielikku profiili

Viimased postitused
Arhivaari lemmikud
Teisi igasuguseid
  • Franz Ferdinand
  • Placebo
  • Scissor Sisters
  • Akne ehk Zits
  • Awekas
  • Eesti käsitööblogid
  • Ellu raudkops
  • Go fug yourself
  • Imekaunid ehted
  • Irve
  • Kas see on rumal...
  • Krista Kõiv
  • Kärt Tag...Åsis
  • Käsitööst valutavad käed
  • Liisu
  • Maiks, mu arm
  • Maiks, mijn liefde, Hollandis
  • My milk toof
  • Postsecret
  • Rloaluarnad
  • Sepp
  • Sigane
  • Triin
  • Viper
  • Wulffmorgenthaler
  • eXTReMe Tracker