ma teadsin kohe juba poes, kui ma kahte Henry Westonit näpuvahel keerutasin, et kui ma ühe poodi jätan, kahetsen. noh, kahetsengi. aga praegu olen liiga švipsen, et uue järele (uhh, ma pidin taaskord vaatamas käima, kas on järele või järgi. õnneks panin seekord õigesti. et ma ka ei õpi, maivõi!) minna - kahtlustan, et ei müüda äkki. aga hahahaa! aga milleks siis nooremad ekspluateeritavad õed on, eksole. peab proovima.
(proovisingi. Maiks teatas, et kui ta läheb poodi, siis ainult sellepärast, et mind räigelt purjus näha. ei mingit vanemate austust, ma ütlen! muidugi andsin kohe raha.)
igastahes ma tahtsin öelda, et nüüd (st tegelikkuses muidugi juba ligi kolm nädalat tagasi) on juhtunud sihuke juhtum, et ma kolisin täitsa uude kohta. hüvasti Kalamaja rõõmud ja mõned majad edasi elavad Rohelio ja Kärts ja teretulemast Polümer, Bikers Bub ja Überblingen. ja Mäkdonalds. et ma siis mõtlesin uurida, et kas keegi tahab mind selle piduliku sündmuse puhul külastada. ja millal need massid kõik hea meelega ka saabuksid. et andke julgesti aga märku.Sildid: minu väike koopia, piiiduu, purjuki raske elu |
