juba nädala algusest saadik on mu töökaaslane küsinud, et kus mu miniseelik on. täna tegi ta seda umbes kolm korda. enne kojuminekut veel ütles, et esmaspäeval olgu olla! pidin talle ütlema, et jätku mind rahule. ta lahkus naerdes. loodetavasti ma ei murdu selle suure pinge all.
eile õpetas Madis mind kõrvu liigutama. kõigepealt näitas ette, liigutades enda kõrvu. seejärel liigutas ta mõnda aega minu kõrvu, et neile jääks meelde, kuidas see käib. ja siis pidin iseseisvalt treenima hakkama. tuleb tunnistada, et natukese aja pärast liigutasin neid juba päris hästi. kontrollisin ka ema peal, kes ütles, et midagi seal tõesti liigub. imelaps missugune!
*igakord, kui ma Rimis käin, kõlab see nõme laul, mis siis pärast veel terve õhtu kummitab. aargh, noh!Sildid: kaunitarmehed, ma olen normaal, me oleme normaalid, minu tore kodupood, töö |
