täna oli meil tööl jõulu...eem..ma ei saagi öelda, et pidu, pigem nagu väike sööming-jooming. ühtlasi oli täna ka mu pervonksil viimane tööpäev. kahjuks teda polnud üldsegi tööl sel puhul. kohe ei teagi, kas kurvastada või rõõmustada. muidugi nüüd, kus Andero enam mu toa ust ei blokeeri, on teistelgi palju vabam mind külastada. üks töökaaslane, juba pisut purjuk, teatas teistele, et ta hakkab igastahes pärast tüdrukuga (st minuga) jooma. ma ütlesin, et glögi sai otsa ju. mis peale tema ütles, et just tuli juurde. mina, mõeldes, et kus ta küll mõistis ära minu olemuse, ütlesin, et ma ei saa ju kohe alguses end tõelise joodikuna näidata. seepeale pakkus tema, et ta toob mulle ise glögi, kui ma tahan. muidugi ma naersin ja tõin ise ikkagi. mõnusa suure kruusitäie. pärast ta külastas mind veel ja tegi valusaid nalju. vähemasti oli lõbus. endiselt arvan, et meestekollektiivis on mõnus töötada. eriti näiteks ükspäev, kus ma koridori läksin ja siis keegi just samal ajal lasi ilge suure känaka peeru teises toas ja siis arutas teistega, et kas ka haiseb. kohe rõõmustasin enda ette. elagu meeskollektiiv! Sildid: hurmav naer, kaunitarmehed, piiiduu, purjuki raske elu, töö |