kui ma täna üle pika aja oma epilaatorit kasutasin, ütles ta karvu neelates: "Njämm! NJämm!" ja tegi muruniiduki häält. see pole muidugi ka miski ime, sest viimasel ajal on vaba ajaga nii nagu on ja sellise mõnusa metsalõikuse peale tunneksin ka mina end muruniidukina.
tööl mu isiklik pervonks pole õnneks kuskile kadunud. ta nimelt oli lihtsalt haige vahepeal. nüüd on tagasi ja käib mind endiselt külastamas. täna ta näiteks rääkis midagi sellest, et ta tahaks oma käe mu kõhule panna. ma muidugi ei ole kindel, et ma õigesti aru sain. sest esiteks töötas mul kuumapuhur ja teiseks räägib ta kohutavalt vaikse häälega (nagu Kärt ütles - selleks ikka, et ma talle lähemale nihkuks). ma nt olen end juba harjutanud raadio peaaegu kinni keerama, kui ta mu tuppa sisse tormab. muidu jääb pool juttu kuulmata. igastahes ütlesin, et ta on valus pervonks.
seda, et Andero mul külas käib, on ka mu ülemus tähele pannud ning kogunisti kaks korda selle üle nalja teinud. millegipärast pidin mõlemal korral peaaegu punastama.
kui mu kodu-pervonksi polnud, siis ega mind muidugi rahule selleks ajaks ei jäetud. tema asemel käis mul üks vanur külalis-pervonks kõrvaltoast akna taga (jaa, tahaksin õnnitleda neid, kes on mu toale akna ehitanud, et ma saaksin koridori vaadata) piilumas, morsa-vuntsid mõnusasti sorgus. päris tore, et iga kord, kui ma aknast juhtusin välja vaatama, vaatas ta mulle sealt vastu. ühtlasi ei lukusta rotimürgi-mehed ka vetsuust, mis mind rõõmustab. eriti pissijatele pealesattudes, loomulikult. tore elu meeskollektiivis.
muidu läheb väsinult. PÖFFist, mis oli väga mõnus ja kus ma edusammuna nägin Jaan Ruusi tantsimas (kahjuks ilma Tiina Lokita), on jäänud hirmsuur unevõlg, mida vaikselt tagasimaksta üritan. ja tööl on nii kiire, et pole aega hingatagi. suurest väsimusest pidin eile peaaegu käratama ühele paarikesele, kes kassasabas mu seljas elasid ja amelesid, et türa te aelete mu otsas. suure pingutusega hoidsin end tagasi.
ühtlasi pissis Oliver mulle sülle ükskord. oli mõnus ja soe tunne.
nüüd ma lähen tipsutan pisut peent Portugali portveini ja olen muidu ka peen. ka purjukina. ühtlasi ei viitsi ma üle lugeda, mis ma just kirjutasin, ja ei välista, et see eelnev jutt ei oma mingit omavahelist seost. ega ka mõtet. pohhui.Sildid: kaunitarmehed, minu väikene elu, oliverikene, purjuki raske elu, toredad booifrendid, töö |
