| kolmapäev, aprill 01, 2009 |
| 31 on uus 13 |
nagu arvata oligi, osutus 31 ja kolmapäev palju vaevarikkamaks kui mul kunagi on osutunud 13 ja reede. 13 ja reede võib isegi tegelikkuses nimetada mõnusaks päevaks.
igastahes eilne ebaõnn algas juba tööl. kõigepealt läks üks särk veits vussi. siis ma puhastasin tunde numbreid, mida ma tegelikkuses ei kasutanudki, ja pidin puhastama uusi numbreid. üldse oli kuidagi uimane olla ja töö ei jooksnud.
pärast tööd kodus asusin valmistama mõnusat sööki - kanakintsud riisi ja kastmega. st see oli mõnus kuni sinnamaani, kui ma jätsin kintsud praadima ja ise hakkasin puhtaid pesusid kappi lappima. samal ajal täiesti ignoreerides kohutavat rasvasärinahäält ja mängides seda mängu, et "Panen veel paar särki kokku, siis lähen vaatan sööki". ei osutunud just väga heaks mänguks. kui ma kööki läksin, oli ruum tossu täis ja kana mõnusasti kõrbenud. tegin aga aknad lahti, kraapisin kanalt veits musta osa maha ja otsustasin kastme teha. suurepärane plaan on ikka olnud tulikuumale rasvale vee peale valamine. sellest lahvatas üles veel rohkem tossu ja sisuliselt oli võimatu köögis midagi näha. olukord oli nii nutune, et mul ei jäänud muud üle kui täiega naerda. ühtlasi mõtlesin, et kas naabrid kutsuvad mulle tuletõrje, kui nad aknast õue voogavat suitsu näevad. õnneks mitte. otsustasin päästa, mis päästa annab, ja valasin vana kõrbenud rasva minema. selle asemele tegin uue kastme, mis sai kohutavalt soolane ja vürtsikas. ei pea mainima, et läks palju aega, enne kui kastme maitse oli mõnus. ja ega sellega mu 31 ja kolmapäev veel ei lõppenud. kastmesse jahu segades otsustas see muidugi segunemise asemel moodustada mõnusad väikesed jahuklimbid. seda ka siis, kui ma jahu eelnevalt veega segasin. ei jäänud muud üle kui veel naerda ja mõelda, et viimane kord kui ma...!! no tegelikkuses nii dramaatiline muidugi ei ole, lõppkokkuvõttes tuli jummala maitsev ja mõnus söök. täiesti ilma kõrbemaitseta ja jahuklimpideta. kokavõistlusele saaksin vabalt.
ja muide, teil on selg valge ja püksis auk! jaja, tegin hommikul Madisele kohustusliku aprillinalja. õnneks ta kohe läks õnge ka ja ma sain naeru vihtuda. tööl sain selle eest kohe karistatud, kui töökaaslane mullegi aprilli tegi. tahtsin teda lüüa. muidu kuulan Vikerraadiot ja ei suuda ära valutada neid täiesti absoluutselt valusaid laule, mida nad lasevad ("Mäletad, kallis, kuidas me käisime tiigi ääres konnakulleseid vaatamas?").
ühesõnaga, hüva naljapäeva ja mõnusaid tüngasid. ja neegergi päevitab.Sildid: aju jäi koju, apimaja, hurmav naer, kiika kööki liilian kosenkranius, tõeliselt raske elu, töö |
postitas Katrjuss kell 10:12  |
|
| 1 Comment: |
-
suurepärane aprillinali! ma käisin igaks juhuks vaatamas kalendrist, kas täna mitte neljapäev ei ole. Ei olnud. Õnneks. Sinu õnneks. :P
nälju
|
| |
| << Home |
| |
|
|
|
|
suurepärane aprillinali! ma käisin igaks juhuks vaatamas kalendrist, kas täna mitte neljapäev ei ole. Ei olnud. Õnneks. Sinu õnneks. :P
nälju