ma polnud päris täpselt veel aru saanud, kuidas see nii juhtus, et ma ühel Hispaania vanamehel end kohvikusse ära rääkida lasin, kui juba avastasin end Madisega piljardit mängimas ja sealt edasi Polümeeris tema bändi kontserdile kaasa elamas, vahepeal aru saamata, miks kogu publik mind vahtima on asunud (ma sain pühendusega laulu, nagu hiljem selgus), sest ma lubasin just parasjagu Martinile peaaegu kõik oma puhkusenädala lõunad, et korraldada oma kodukandi söögikohtades üks tõeline söögimaraton. seetõttu pole ka mõtet imestada, et õhtu lõppes hoogsasti polkat keerutades. vaikne pühapäev tõesti. Sildid: hurmav naer, kaunitarmehed, kiika kööki liilian kosenkranius, mul on maailma parimad sõbrad, muusika mu arm, oo rõõm, piiiduu, vaata kuidas tantsin läbi elu |