eile pidin kojusõidubussi oodates naeru kätte surema. astusin bussiootepaviljoni ja seal istus üks eriti nohik-tõssu mees. siuke Elvise soengu ja bakkidega ja prillidega ja paksuke ja natuke kukepükstega ja valgete sokkidega. jäin ta kõrvale seisma. ja ta tšekkis mind kuumi pilke saates mitu korda ülevalt-alla, täiesti avalikult. see ajas mind nii õudselt naerma, et oma meeletu naeruhoo varjamiseks pidin paviljonist väljuma ja tegema näo, et vaatan posti pealt bussiaegu. kui nüüd ausalt öelda, on siiani väga naljakas. Sildid: hurmav naer, kaunitarmehed |