| ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud kõigile selgitama, et miks tuleb poes võtta mitte kõige esimest, vaid pigem tagumist kaupa (sest esimest on kõik katsunud ja näppinud ja kindlasti on seda ka paar korda edasi-tagasi solgutatud, kui on selgunud, et ikka ei lähe vaja). ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud taluma minuga parasjagu poes kaasas oleva inimese naeru või kaastundlikku pilku. ja ma ei tea, kui kaua ma olen end tundnud mingi veidrikuna. kuni!! täna tuli mulle poodi klient (meessoost, kaaslannaga), kes pärast minu tootealaseid selgitusi võttis letist kõige tagumise toote samal ajal öeldes: "Võtan kõige tagant, esimene on kindlasti kõigi poolt ära vaadatud juba." dziisäs, ma pidin heast meelest peaaegu ära surema!! naeratus mu näol laienes vist umbes kuklani ja ma ei saanud jätta mainimata, kui ütlemata hea meel mul on, et ma ei ole ainuke, kes nii teeb. edasi saime juba pikalt arutada, et kaua meil see haigus on olnud ja kuidas ikka teised meid ei mõista. lahku minnes "Head paranemist!" üksteisele igastahes ei soovinud. ja mina naeratan ikka veel edasi (või siis mu suu läks krampi ja ma ei saa enam teda kuklalt tagasi). hea teada, et ma polegi mingi üksik veidrik! Sildid: me oleme normaalid, töö |
Tagantvõtt on ju kõige normaalsem asi üldse, eriti lihatoodetel ja leival, kus tagapool on värskem noos.