ma ei teagi täpselt, et kuidas see juhtus, aga üks hetk eile õhtul vanalinnas jalutades avastasin end kärtsule ümberjutustamas ühte lugu "miki-hiire" jõuluerist. siiani on täiesti arusaamatu, et kuidas me sinnani jõudsime. aga igastahes õhtu edenedes suutsin ma talle jutustada veel teisegi loo. tõeliselt hea raamat!
ja vanadus tuleb ka ikka täiega. üks hetk nimelt avastasin, et seisan keset tänavat, märkmik ja pastakas käes, ja üldsegi ei mäleta, et mis ma sinna muidu ka kirjutama pidin, kuigi eelnevalt just rääkisime sellest. ka kärts ei mäletanud. täielik "mis ma just ütlesin?"-olukord.Sildid: aju jäi koju, ma olen normaal, muinsustervitus |
