| pühapäev, oktoober 01, 2006 |
| me teeme seda jälle!! |
mul oli täna lihtsalt niii äge päev! isegi see ei loe, et ma pidin tõusma kell 6 ja mitu tundi rongiga sõitma. ja et väljas oli mingi kräpp ilm. sest elagu kultuur ja naerukõõksatused. kõigepealt me käisime draamateatris vaatamas lavakate "tinasõdur, baleriin ja siga". muidugi oli tegemist lasteetendusega ja muidugi oli diants meile võtnud piletid esiritta. et me ikka saaks suurepäraselt varjata laste eest lava. alguses oli ikka päris piinlik, et esireas istub terve hunnik vanureid ja teiseks vaatuseks oli mu selja taha tekkinud tühjade istekohtade rida. õnneks kohad ikka täitusid ja viisakusest lasin end allapoole. et lapsed näeksid ikka. etendus ise oli väga tore. mitte üldsegi selline tavaline ninnu-nännu lastekas. ja need lavaka tudengid mängisid ka nii mõnusasti nagu nad juba oskaks. mul ei hakanud kordagi piinlik ja sellist ülemängituse tunnet ka ei tekkinud. nii et minge-minge aga vaatama seda!
peale teatrit meie kultuuripäev jätkus. nimelt oli "kariibi mere piraadid II" kosmosesse jõudnud ja odav kino on ju ometigi suurepärane kino (rääkimata ka filmis olevast seksmehest deppist, kes on muidugi alati suurepärane. ja seks.). ja ma ei tea, et kas sellepärast oli seal seekord meie kõrval üks valus tropistunud tüdruk (julm, aga siiski tõsi), et diants ka meiega kaasas oli (ta alati räägib kõiki valusaid juhtumeid, mis tal on ette tulnud odavkinos), või lihtsalt oli see algaja friikkino külastaja õnn, igastahes ei teadnud ma vahepeal küll, et kas vaadata seda kino, mis ekraanilt tuli, või seda kino, mis meie kõrval toimus. igastahes oli seal üks valus tüdruk, kes kaks sekundit peale filmi algust liikus oma emaga wc-sse ja siis natukese aja pärast tagasi ja siis nuttis pool filmi ja ma mõtlesin, et appi, mis tal juhtunud on, kuni lõpuks suure pealtkuulamise tulemusel sain teada, et ta oli kaotanud oma krõpsupaki, mida ta siis suure ülesaali nutuga taga igatses. ja siis ta ronis põrandale ja toolile ja püüdis ka saada filmivoo ette ja üldse nusserdas ringi ja rääkis kõva häälega ja segas kõiki ja ema oli tal sellise näoga, et mina selle lapsega küll kaasas ei ole ja teda üldsegi ei tunne. ühesõnaga aaargh!! film ise oli muidugi änksa. ja palju ägedam oleks, kui see II osa olekski viimane osa, sest siis oleks küll päris valus lõpp. aga nüüd ma muidugi jään põnevusega järgmist osa ootama.
peale filmi vedasime oma kultuurist paisunud kehad söökima ja siis sai nii palju nalja, et vahepeal ma ei saanud hingata ja midagi rääkida, sest nii naljakas oli. mõnus. ja siis veelgi mõnusam on see, et meil toimus ka meie esimene uue suurepärase kätrete ja irve peo koosolek. jah, me teeme seda jälle ja mitte üldsegi vähem nalja ei saanud seal koosolekul kui eelmine kord. igastahes eks siis paistab, mis meil lõpuks välja tuleb. nii et ikka tasub koguaeg tsekkida seda mõnusat lehekülge http://pretsedent.blogspot.com//, sest sinna me paneme koguaeg uut ja toredat infot üles, et siis kõik teaksid ja ikka oma äässid kohale veaksid (oo, riim!). ja et te ikka ei unustaks, siis panen selle suurepärase aadressi uuesti: http://pretsedent.blogspot.com//. ja veel korra, et ikka täiesti selge oleks: http://pretsedent.blogspot.com//. seega jälgige uudiseid ja.... PIIIIDUUUUUU!!!!Sildid: film mu arm, iiting disooder, naised hoos, peoolee, sõbrad hoos, teater mu arm, troppe ikka on |
postitas Katrjuss kell 20:53  |
|
| 3 Comment: |
-
kariibimerekultuur on parim kultuur
-
-
|
| |
| << Home |
| |
|
|
|
|
kariibimerekultuur on parim kultuur