| kõigepealt teatas kärt, et mul on kondised põlved. siis teatas jaagup, et ma näen välja nagu anoreksik, kes ei söö (mis on täiesti alatu laim, sest ma näen välja normaalne ja söön ka normaalselt). ja mingi hetk avastasin ma end vaidlemas teemal "kas mul on rinnad või ei". ja hetki hiljem avastasin ma, et juua ei maksaks ikkagi liiga palju. aga tegelikult oli lihtsalt täiega lõbus ja äge (kuigi mul on siiani ka päris piinlik, aga ma eitan kõike ja ei mäleta mitte midagi. loomulikult). ehk üks tõeliselt värskendav nädalavahetuseüritus. ja üle pika aja oli hommikul ärgates hea (välja arvatud minu enestunne, mis oli rohkem nagu surmaeelne). ja ainuke, mida ma tõeliselt kahetsen, on see, et ma kustusin enne ära, kui mul oleks avanenud võimalus näha ilmselt maailma suurepäraseimat lauatantsušõud (või vähemasti võis seda hiljem noormeeste jutte kuulates arvata). ja tegelikult täna oma sinikaid üle lugedes vblla ma kahetsen ka natuke seda, et ma end nii sujuvalt kapi otsa (taaskord) tantsitada lasin. ja et ma nii rõõmasti nõustusin oma keha tembeldamisega, õnneks peale pikaaegset nühkimist sain templivärvi maha ikka (ja rõõmustasin, et see ei sisaldanud kirja "JOBU" ja ei asetsenud otsa ees). ja natuke imestasin selle üle, et miks mul huul katki on (praegu meenus, et mingil hetkel vist kummardusin millegipärast (ilmselt ka tantsuhoos) vastu lauda). ühesõnaga, kui need väiksed õnnetused välja jätta oli vahelduseks ikka täiega mõnus. jei, ma ütlen. Sildid: purjuki raske elu, sõbrad hoos, vaata kuidas tantsin läbi elu |
