Leierkastiviisiga meenus mulle väntorelifestival millegipärast, mis vist ka päriselt toimus, ja ka organ donor festival, mis vist toimus ainult minu peas. (jah, ma olin ka ajudoonor)

 

käisin ka seda kidrameeste filmi vaatamas, kohe pöffi alguses. keegi nätsu ei närinud, ainult villu reiljan oli muga ühel seansil, aga sellest polnud midagi. jack white ja jimmy page on eriti eriti lahedad ja stiilsed mehed ja minuarust see oli lihtsalt täiesti õnnelikuks tegev film. hea pöff oli, aga rohkem mul suga kattuvaid filme ei ole.

 

jaa, mulle see film muidu väga meeldis.

eks mul on põhiliselt need filmid, kus ma tööl pidin olema. pole naljaasi nt neli filmi järjest vaadata. siis on täiesti võimatu end vabadel päevadel veel PÖFFile vedada. ja oli jah hea PÖFF. lappasin festivali alguses kataloogi ja kilkasin, kahjuks suurem osa neid filme, mida ma oleksin näha tahtnud, jäid nägemata. eks siis järgmine aasta paremini.

 

minu ainus ja suht õnnelik filmivalik oli selle lohetätuuga tüdrukust, mis tõestas ainult kurje kahtlusi rootslaste perverssuse armastusest, millele nad pimeduse varjus kahjurõõmsalt voli annavad.
Aimu nende pimedate ööde alalisest festivalist ,võib saada vaid siis kui tungida mõne rootslase muumimajja,tormata esimese köögikapi juurde ja lükates eemale maitseainetoosid ning kuivainepakid, leida ootamatult käerauad või kunstpeenise.

 

sa pätt! ma pidin oma aju pooleks nuputama, a õnneks sain sulle jälile! :D