vaatasime siis nüüd ära selle 7 samuraid. terve perega saime sisse marssida. mingi seitsme samurai värk. väga äge oli. tundsin end kui etenduses. nimelt istusime esimeses reas. ema ka rõõmustas. et siis näeb kõiki karvaseid ja sulelisi, kes kohale on tulnud. soovitasin tal natuke vaiksemalt neid kommenteerida. muidu lendavad veel peale noh.
aga etendus meeldis küll väga. üks etenduse tipphetki oli samurai gorobei tants. see oli lihtsalt niii hea. ka valus. ema muidugi kommenteeris pärast, et mina suudaks seda vabalt teha. ka harjutamata. me nimelt pidavat kärtsuga koguaeg tegema selliseid liigutusi. mnjaa. tekkis kujutluspilt kujutluspildist meid ümbritsevatel inimestel, kes meie tantsu näevad.
aga igastahes ma nüüd otsustasin, et ma hakkangi ainult teater no99-s käima. tambet on ka seal ju nüüd. ja jaak ja.
pärast käisime amigos. sest me tundsime, et me peame minema rõõmustama seda mõnusat mustade rasvaste lokkidega sensuani. kahjuks teda seekord polnud. see-eest oli palju teisi toredaid ja amüsantseid džentl meene. tantsu vihtumas. aga genikad olid mõnusad. nad olid enne etendusel ka. oleks saand nendega ju konsale smugeldada end. aga kahjuks nad jõudsid hiljem.
ja nüüd ma peangi mõtlema, et mis edasi teha põnevust. sest mu elu on niii igav. vähemalt hetkel. viskun vist teleka ette. lötaki...Sildid: kaunitarmehed, muusika mu arm, naised hoos, teater mu arm, vaata kuidas tantsin läbi elu |
appi!!! harry potter on nii põnev! kes siis ikkagi lõpuks ära sureb!!??