| kolmapäev, aprill 25, 2007 |
| jättisega nii ei tehta! |
| ma olin päris kurjustunud, kui ma nägin, et esimeses kassas oli _eriti_ aeglane meesmüüja. mis siis, et tundus uus olevat. sest mu jäätis sulas. ja ta ei kiirendanud üldse - venis ja venis. ja tema nimesildilt "supermarketite formaadi juht" lugedes leidsin, et see pole mingi vabandus. sest kiirus peab olema! ka mittekassapidajatel. ja sellepärast ka, et jättisega nii ei tehta! aga muidugi kogu kurjustus lahtus hetkega, kui ta mulle hurmava naeratusega tere ütles ja minu kaubad nii hellalt, nii hellalt kassalindile tõstis. ma ei mäletagi, millal viimati mu asju seal toredas poes ei loobitud. ja millal keegi otsa teretades vaatas. ja naeratas. ja see ei ole üldsegi seotud sellega, et kassapidaja oli mees. oh ei! lihtsalt viisakus tegi oma töö ja ma olin muutunud täiega pehmekeseks. ja üle pika aja ma tulin poest välja ja mu närvid ei olnud läbi. ja ma olin ise ka rõõmus. ühesõnaga, ülemused võiksid siin rimis tihedamini kassapidajateks käia. see oli selle loo moraal. Sildid: oo rõõm |
postitas Katrjuss kell 16:56  |
|
|
|
|
|
