ei täitsa huvitav oli, kui kairi eile teatas, et kas ma mäletan ikka, et ma temaga kukus kohtusin. mäletasin ma jee. ma arvasin, et ta teeb seda joovähemsiismäletad-nalja, aga nagu hiljem selgus olimegi kohtunud päriselt, mina lihtsalt olin ülbelt kõrvale vaadanud ja teda ignoreerinud täiega. nojah, ega ma lihtrahvaga muidugi ei suhtle enam, eksole. pärast saime vahetada nädalavahetuse muljeid ja võrrelda juhtumisi. võib öelda, et ega need seigad ei erinenudki just väga palju. sain naerda ja kinnitust, et ma pole ainuke friik. hea tunne oli.
kuuskedest tahtsin rääkida seda, et priit leidis öösel kuskilt (siiani arusaamatu, et kust täpselt ja miks see kuusk seal üldse oli) kuuse, mille ta rõõmsasti kaasa võttis koju. st ma arvan, et ta ikka jõudis sellega koju ka, sest minu viimane pilt temast on see, kuidas ta läks rõõmsasti kodu poole, kuusk seljas. oh seda üllatust tal hommikul, kui voodi kõrval kuusk vastu vahtis.
eile käisime kärdiga raekojaplatsi kuuse juures turiste mängimas. kuna kahjuks pärisfotokat kaasas ei olnud, pidin telefoniga mässama. aga õnneks sain ma teha kärdist pildi täissuuruses kuusega, olles pildistamiseks peaaegu raekojaplatsilt välja taganenud ja ühtlasi kärdil lasknud kikivarvule tõusta. kui ma kunagi saan selle telefoni ja arvutit ühendava juhtme ka kätte, siis ma näitan teilegi seda suurepärast pilti. ilmselt kunagi tuleb ka pärisfotokaga fotosessiooni "kohtumine nuluga" järg "kohtumine kuusega". jajah, mu elu on tõesti hingetuksvõtvalt põnev.Sildid: hurmav naer, purjuki raske elu, põnev elu, sõbrad hoos |
