väga hea on tunda väga toredaid inimesi. näiteks eile ma alguses ei tahtnud väga minna Diletantide Avangardile, aga siis me nägime Hundi juures õllekaste tassivat Helgurit, kes ütles, et tulge-tulge. ja meie küsimuse peale, et kas tasuta saab, ütles Helgur, et loomulikult ja ta paneb nimed kirja. no siis ei jäänudki muud üle, kui minna. muidugi kui me kohale jõudsime, meie nimesid kirjas veel polnud (sisenedes Martinit kohates oli ta just teel nimesid kirja panema), aga piletimüüjad olid toredad ja panid mingile lehele kirja, et Eldur + kaks tutti ja lasid meid sisse.
me muidugi jõudsime nii hilja, et enamik bände oli juba ära olnud, aga rahvast oli kohutavalt palju endiselt. baari me löögile ei saanud pikka aega (minu rahakott ja tänahommikune tervis tänavad mind selle eest) ja üldiselt õnnitlesime Kärdiga üksteist, et ise baaris olema ei pea. kui me lõpuks leti ette jõudsime valas Martin meile ühe õlle ilmselt maailma kõige väiksematesse topsidesse ja ütles meie protesteerimise peale, et kui ära joote, siis saate veel. nojah, nagu pärast oleks veel olnud alles mingit õlut üldse. aga ega ma eriti ei nurisenudki.
pidu iseenesest oli täitsa mõnus, palju toredaid inimesi ja palju toredat nalja. otsustasime oma lemmikpiinlikkohast Levikast ka läbi käia, aga noh, seal me kaua ei olnud, sest kainena on seal pisut imelik. küll aga kohtasime seal Kairit, kes üritas meile mingi välismaa noormehe kaela sokutada, ise põgenedes.
ja millegipärast ma ei imestanud üldse, kui ma hommikul endal msnist Kairi küsimuse "kle, kas ma nägin sind eile?" leidsin.
*Palju Õnne Diletantide Avangard!Sildid: mul on maailma parimad sõbrad, muusika mu arm, piiiduu |
