| reede, aprill 11, 2008 |
| ega närv ei ole Sharm el Sheik, kuhu minna osa II |
| käisin siin oma "mõnusas" Põhja Rimi kodupoes. muidugi läksid kohe närvid läbi ka. küsisin 120g sinki, mille peale müüja pööritas silmi ja pidi imestusest pikali kukkuma. viskas siis suure singikangi kaalule, näitas ühte osa sellest ja küsis, et kas siuke tükk sobib. mina ütlesin, et ma ei tea ju, palju on 120g. mis peale müüja teatas, et kust tema seda peaks teadma?! ligines teine müüja, kellele mind teenindav müüja teatas silmade pööritades, et küsiti 120g sinki. teine müüja ütles, et see tükk, mida ta näitab, on 200g. siis minu müüja vähendas ja küsis, kas sobib. ma ütlesin, et okei. kaalus ära. oli 110g. sarkasmi pritsiva häälega küsis, et kas peab mulle 10g juurde lõikama või. mina, viisaka inimesena, ütlesin ei. (Kristi pärast ütles, et ta tahtis küll ja öelda). pakkides kommenteeris veel teiselegi müüjale, et näe, 110g tuli ja ei tea, kas oleks ikka pidanud selle 10g juurde lõikama. ausalt öeldes tahtsin ma seda müüjat lüüa. no krt, ise ta töötab seal ju! peaks ju enamvähem teadma, et palju on umbes 100g, et sinna siis natuke otsa panna. ja üldsegi, tema asi ei ole minu ostusid arvustada. fakk. vähemasti saab nüüd süüa. Sildid: minu tore kodupood |
postitas Katrjuss kell 13:46  |
|
| 1 Comment: |
-
Oleks võinud selle singiga ta nägu "mudida" ja siis uue täpselt 120g singitüki küsida. :D
|
| |
| << Home |
| |
|
|
|
|
Oleks võinud selle singiga ta nägu "mudida" ja siis uue täpselt 120g singitüki küsida. :D