eile oli meil tõeliselt oomenlik gagi vilistlasaktus. käisime ka kärtsu ja jaagupiga seal. sest ometigi pidi ju üle vaatama selle uue direktori. ja selle, et kas tõesti huvitumatu huvijuht on lahkunud. ja kas õppealajuhataja on lahkumas. ja mis seal veel kõik intriigid on. erinevalt eelmisest korrast, oli mul seekord isegi täitsa hea meel koolis tagasi olla. ikkagi 375 aastat ju (siiski mitte mu lõpetamisest vaid kooli asutamisest). ja kuigi meile jalutas vastu härra siimann isiklikult, mis tekitas hetkeks tunde, et peaks vist põgenema, sest äkki jälle ei ole lahtiste uste päevad, ei vaadanud siiski keegi meid sellise näoga, et mida te tahate siit. vaid olid rõõmsad. liigus ütles, et me oleme ju täielikud kaunitarid. mina ja liis. sest loomulikult ei meenunud, et kärts on hoopiski kärt, mitte liis. ja klassijuhatajagi oli meiega kohtumise üle rõõmus.
aktus oli humooriline. kahju, et ma seal koolis enam ei käi. õpetajad olid ette valmistanud miski väga valusa ettekande teemal "gag vanasti". nad olid kostümeeritud. härra kaljurand nägi välja nagu dumbledore. "harry potterist". ja ega teised õpetajadki paremad välja ei näinud. ei tea küll, et kuidas nad nüüd arvavad, et õpilased neid peale sellist etendust edaspidi tõsiselt võtavad. mina ilmselt naeraks.
aastapäeva puhul oli keldris näitus ka. ohh valusust. avastasime, et nad olid pannud kõik klassipildid aastate kaupa albumitesse. koos nimedega. mis tähendas, et sealt võis leida ennast ka titeaastates. ja isegi kertti ja kristi olid piltidel. ohh huumorit.
ühesõnaga. üle pika aja oli täitsa mõnus koolis. ja uus direktor tundus ka täitsa ok. niimoodi võib sinna teinekordki minna. ja vblla juba varem kui null kuus null kuus kell kuus.
ahjaa. tegime ka katse coca cola lighti ja mentostega. purskus päris mõnusalt ja päris kõrgele. nüüdsest kannan ma alati kaasas mentose pakki. ei või iial teada, millal kuskil mõni coca cola laokil on.Sildid: hurmav naer, kool, sõbrad hoos |
