kuna ma tean täpselt, mida ma tegin eelmisel PÖFFil, siis sellel aastal oleks olnud ideaalne minna vaatama filmi nimega "Sõidutunnid". kahjuks olin ma piisavalt rumal, et see film maha magada. seetõttu rabasin viimastel päevadel hoopiski pileteid filmidele "Transamerica" ja "Paris, je t´aime". ja kärt rabas filmile "Shortbus" . et me saaks pärast öelda, et PÖFFisime täiega. mida ju ka tegime. otsustasime seda ka tähistada (ja ühtlasi merlekese tallinnas viibimist) ohtra kärdi koduveini testimisega. ausalt öeldes pole ma juba ammu niii purjus olnud ja niii palju rääkinud, vahele karjunud, ülerääkinud, mölisenud, mittekuulanud ja selle asemel enda asju edasi rääkinud jm kõnelemisvorme kasutanud. kui see teid natukenegi lohutab, siis hommikul oli mul tegelikult täitsa piinlik (ja isegi siiani natuke on) oma mölapidamatuse pärast ja sellepärast ka, et te ei saanud rääkida neist teemadest, mis teile vblla tegelikkuses huvi pakkusid. igastahes oli tore (vähemasti mul, muahhaha) ja pohmelli ka ei olnud. selle asemel oli kogu järgneva päeva tunne, et ma vist ei saagi kunagi kaineks. mõistsin täpselt, mida kärt selle all mõtles, et temal kainenemise ühes astmes süveneb joobeaste üha enam. aga ma ei kurda ja pean tunnistama, et üle pika aja oli päris mõnus purjutada (ja seades sellega muidugi lastele halva eeskuju, mille pärast ma loomulikult vabandan).
nüüd pean end aga kokku võtma ja tegevuslisti ette võtma, sest millegipärast ei ole selle pikkus üldsegi vastavuses allesjäänud aja pikkusega. ohh neid mõnusaid magamata öid!Sildid: film mu arm, mees sa ei tea kui kiiresti ja kaua ma räägin, naised hoos, purjuki raske elu |
mis? kas vaikne merleke oli jälle purjus ja sa lihtsalt ei lasknud tal jälle end tühjaks rääkida.
alatus!
ma vaikin.