Puhkus kulgeb mõnusasti, tänan küsimast! Siiani on minu lemmik hetk olnud vist see, kui poes stepptantsu vihtuvat, laulvat ja pisut švipsis olevat ema vaatav isa tõdes, et küll see soomlane oskab ikka hästi eesti keelt. Järgnes üle poe kõlav hüsteeriline naer.
Tänase veetsin rannas, mida ilmselgelt on ka näha - kust mujalt ikka sellist veetlevat punetust saab! Õnneks on nädalake veel, saan tööks pruuniks ja ei hirmuta kliente.
Muide, googeldades sain teada ka vastused eelmise postituse põletavatele küsimustele. Kahjuks kohe pärast seda muutus ka see mäng igavaks. Õnneks on vana hea Solitaire, kuhu oma parimad aastad elust jätta. Peaksin selle vist eemaldama... Sildid: minu normaalne perekond, mõnus elu |