| esmaspäev, veebruar 27, 2006 |
| arnold, ingrid ja teised lõbusad seksuaalid |
nüüd, kus mu keha enam niiväga ei valuta, saan ma sellest suurepärasest peost kirjutada. alustuseks pean ma ütlema, et olgu see lugu õpetuseks kõigile, kes peole ei tulnud. jäite ilma ilmselt maailma parimast peost.
ettevalmistused selleks suurepäraseks peoks kulgesid, nagu ikka meie puhul, suhteliselt viimasel minutil. või noh. mitte päris viimasel nüüd ka. aga nagu ikka, saime ka seekord õigeaegselt hakkama. ja meie osavate käte vahelt väljusid nii kilomeetrid (kärts pakkus, et vähemalt 5) paberketti (mis oli sini-valge ainult seetõttu, et nagu ma juba ükskord mainisin, ei müüda musta värvipaberit, või noh, vähemasti mina polnud nõus viiekat ühe lehe eest maksma), suur kotitäis kaalika- ja porganditükke (mida jäi umbes väga palju üle ja millest järelpeo käigus tekib nii püreesuppi, ühepajatoitu kui ka porgandi-kaalikapirukat. või siis ühte neist variantidest), suurepärane sini-must-valge tort (mis kuulupärast olevat maitsenud imehea. kuulupärast seetõttu, et endal ei olnud jagamisehetkel kahjuks tordiisu. ja pärast enam polnud torti. igastahes me täname, me täname kiituse eest), mõnusad dipikastmed (mida ilmselt ka järelpeol saab kasutada. kui just kärts pole unustanud, et kus need said üldse. ja siis ei taha ilmselt keegi neid enam süüa), fantastilised ordenid (mida kahjuks vist kõigile ei jätknud, sest rahvavool oli nii suur, et minul kadus küll mingil hetkel ülevaade, et kes on juba saand ja kes mitte) ja loomulikult superfantastilised arnold ja ingrid (ja siinkohal ma tänaksin kristelit suurima komplimendi eest, mis ma arnoldi valmistamise eest sain. nimelt kristel oli alguses vaadanud, et päris arnold on peole tulnud. hihih. ja kärtsu ja merlet ma kiidan ka, sest ingrid oli nende tehtud. ja täiega seks. ja siis ma kiidaksin üldse meid ka, kui siin juba kiitmiseks läks, sest me oleme muidu ka väga ägedad) ja veel suurepärasem muusikavalik (mis igastahes minu kehas tekitas järgmisel päeval põrgupiina, sest ega voodist väga välja ei saanud. aga kes käskis teha tubli 8-tunnise tantsija tööpäeva, eksole. ja siis kui juba väsimusest ümberkukkumise oht oli väga suureks muutunud, ei oleks ju pidanud mõtlema, et ohh, see on ikka ka täitsa äge lugu ja peab ikka veel tantsima. aga seda me juba olime ka eelnevalt kartnud, et ise playlisti kokkuseades ilmselt tantsu pause teha võimalik ei ole, sest muusika on lihtsalt nii fantastiline). ja ma just avastasin, et ma olin kirjutanud ühe väga pika lause. meenus kohe raamat "ja nad läksid magama". aga see oli vaid üks väike kõrvalepõige.
ja kui ma siin muusikast juba rääkima hakkasin, siis ma kõigepealt tahaksin tänada jaagupit selle suurepärase kõlarite tassimise töö eest. ja sa võid seda küll meile eluaeg meelde tuletada. sest see oli sinust väga tubli! ja nüüd ma tahaks veel rääkida sellest, kuidas meie suurepärase muusikaga peost oleks äärepealt saanud karaoke-pidu. sest võimendi ja arvutiga oli miski jama (mida ma vist lõpuni isegi täitsa ei mõistnud. aga vblla mõistsin ka. ja lihtsalt ei viitsi seda siia lahtikirjutada). ja see tähendas, et mingi hetk oli ainult muusika ja ei mingit lauluosa. õnneks oli suurepäraseid (ohh seda korduvat sõna) tarkpäid eesotsas jaagupiga, kes suutsid selle jama lahti harutada ja muusika õigesti mängima panna. tänud ka neile. ja üldse tänud kõikidele, kes tulid peole ja eriti neile, kes tantsisid ägedaid tantse ja merle kaksikvennale martinile, kes paljastas oma üllatava suguluse merlega (dhaaaiii liigutus ette) ja üldse kõikidele toredatele inimestele. ja et oleks ikka selge, siis tegelikkuses ma ei ole üldsegi julm, vaid täitsa sõbralik. või siis vähemasti vahest küll olen. kostub sünget naeru.
ja hommikul tehast koristades oli minul küll väga kahju, et pidu läbi sai. aga see tähendab ainult seda, et tuleb üritust korrata. eksju. ja kuna ma just vaatasin, et ma pole üldsegi kärtsu ja merlet tänanud, siis ma tänaks neid ka veel siia lõppu. ja jaagupit veel korra. ja loomulikult ka ennast. ja kui me suure tänukoorma all katkenud pole, korraldame selliseid toredaid pidusid veelgi!!Sildid: ma olen normaal, minu normaalsed sõbrad, naised hoos, oo rõõm, peoolee, purjuki raske elu, sõbrad hoos, vaata kuidas tantsin läbi elu |
postitas Katrjuss kell 15:28  |
|
|
|
| esmaspäev, veebruar 20, 2006 |
| vaata kuidas tantsin läbi elu |
peale mitmeid päevi täis peovärkide kallal nokitsemist olen ma juba üsna hullunud. täna nt ma lihtsalt niisama naersin mitu minutit selle peale, et anu säärits ülikonnas. vist. sest lõpuks ma ei saanud enam isegi aru, et mille üle ma naeran täpselt.
valmis sain ka oma elutöö - arnoldile karvhaaval juuste pähepanemise. sellest sai minu elutöö peale seda, kui ma kaotasin kolm kärdi maanijuusteperioodi juuksekarva, millest ma lubasin teha palmiku. praeguse seisuga võiks minust saada parukameister. ja arnoldist juuksemodell. ja seda ma ütlen, et presidendipaar tuleb väga valus. vähemasti meie naersime kõhud krampi.
ja ma ei saa aru, et miks poodides ei müüda musta värvipaberit? isegi värvipaberite komplektis on seda ainult mingi kaks tükki. ja eraldi ostes maksab üks leht viis krooni. aga kui ma olen hull death metal või depressiivik ja tahaks ainult musti asju rebida ja kleepida, kust ma siis paberit saan?? ilmselt peab siiski hakkama ise värvima. dämit.
ja röövel ööbik oli täitsa änksa. kuigi kõlas nagu riho bauman oleks oma bändi teinud. sest sõnadest ei saanud midagi aru. vähemasti ei olnud marko mägi bändi teinud. see oleks maailma valusaim. naeran siiani tema soolokontserti.
aga nüüd ma lähen ordeneid tegema. sest hõuli šitt! neid on ju juba reedeks vaja. klõnks!
ahjaa. täitsa mõnus oli vaadata, kuidas deyvid slaalomit sõitis. kahju ainult, et teine sõit kukkumisega lõppes. ilmselt ta tundis, et me kärtsu ja merlega teleka ees kaasa elame ja läks närvi. aga õnneks ta sõidab veel mingit muud slaalomit. niiet. gõu deyvid!Sildid: hurmav naer, ma olen normaal, minu normaalsed sõbrad, muusika mu arm, peoolee |
| postitas Katrjuss kell 22:33 |
|
|
|
| pühapäev, veebruar 12, 2006 |
| kuidas eesti kulla sai |
| ega see väga mõnus ei ole, et kui nii üheksa ajal magama minna, siis nii 12 ajal ärgata selle peale, kuidas ema teises toas kiljub ja karjub. ja telekas on põhja pandud. ja kui suurivaevu silmad lahti rebida, saab mõne aja pärast isegi aru, et tegemist on suusavõistluse ülekandega. ja ema kiljumine süveneb. ja sekka kostub üha valjenevaid hüüdeid, et eiei, ta saab hõbeda! (lõputud kiljed ja karjed, sekka sõimu). ja mina mõtlesingi, et sai hõbeda. aga siis läks kisa suuremaks ja tuli siiski kuld (lõputu kiljumine, karjumine, juubeldused, aplaus). ja selle teadmisega sain ma eesti hümni saatel uuesti magama jääda. Sildid: minu normaalne perekond, purjuki raske elu |
| postitas Katrjuss kell 16:01 |
|
|
|
| kolmapäev, veebruar 08, 2006 |
| tarkust tuleb iga hetkega |
| ja tänase päeva tarkusetera on: toidu sisse mõeldud veini ei tohi eelnevalt tühja kõhuga degusteerida. Sildid: purjuki raske elu, tarkuseteri iga päev |
| postitas Katrjuss kell 13:44 |
|
|
|
| teisipäev, veebruar 07, 2006 |
| it was obious. the joke was lethal. |
eile oli see päev, kui kärts läks lõplikult lolliks. kell 19.50. ja tal polnud eriti kaugele minna. muhahaha.
ja ma loodan, et üks õhtu ma suudan ka nii magama jääda, et ma ei pea visklema tunde. aga õnneks mu unenäod on jätkuvalt friikid. ikkagi seksi lühinumber. hea, et mina neid ainult näen. muidu oleks ilmselt väga piinlik.
ja ma avastasin, et hui s glazami eksisteerib ka päriselt.
ja issand jumal küll! minagi tahaks mažööri juurde maššaasile minna. nagu kui piinlik saab pärlipeegel veel olla? kui see saade lõppeb, olen ilmselt oma otsaesise siniseks tagunud.Sildid: huumoripreemia, minu normaalsed sõbrad, tv mu arm, unenägude fantastiline maailm |
| postitas Katrjuss kell 11:41 |
|
|
|
|
|
