tegelikult muidugi mitte. helistasin läbi oma sõbrad ja keegi neist ei olnud linnas. ja ma olen liiga tibukaka, et Kristo Viidingu sünnale minna, kuigi Indrek on mitu korda helistanud ja küsinud, et miks ma juba seal ei ole. seetõttu pidin linna sebima oma ekstöökaaslase. ei, mitte selle pervonksi. tuleb põnev õhtu. õnneks on Rohelio ka, kelle ma saan alati siis ette lükata, kui "huvitavaks" läheb. muhahahhahahaah!
hiljem: minu ja Rohelio horoskoobid tänaseks:
Vähk (22. juuni - 22. juuli) Olete range ellu suhtumisega ja valmis kandma raskeid kohustusi. Konservatism ja praktilisus. Võimalikud probleemid rahaasjades ning suhetes.
Kalad (19. veebruar - 20. märts) Raha tuleb ootamatult lihtsalt, kuid kergelt tulnud raha võib ka sama kergelt minna. Olete pidutsemismeeleolus ning soovite kogeda midagi uut.
eile ei olnud Madise päev. kõigepealt läks ta tööle, kui tegelikult ei oleks pidanudki, et saada valmis üks asi ja et siis täna ei peaks minema. hea, et osad teised tööle ei tulnud. siis tal kukkus jala peale mingi sein vms, mistõttu ta käis kodus vandudes ringi. ja kui ma julgesin piiksatada, et mu pea valutab, teatas ta, et pea?! PEA?! MULLE TULEB VÕIBOLLA JALAPROTEES PANNA!! ja kõige lõpuks oli ta pettunud lollides inimestes, kes on veel lollimad, kui ta arvas. ei saanud jätta sellepeale naermata. mingi viis minutit järjest. oh mu vaene mees küll!
kui ma hommikul olin endale selga ajanud range pruuni kontoriseeliku, sinna sisse veinipunase kurguni kinninööbitud lühikeste varrukatega triiksärgi ja pannud juuksed üles karmi punupatsi, mõistsin, et ainus, mis puudu, on kiilakas bomberi jope ja tanksaabastega Madis, et vaatepilt oleks täiuslik. ütlesin peegelpildile: "Komm, Helga, komm!" ja asutasin naerdes minekule.
just lasti seda lugu Vikerraadiost. tantsisin veits mööda trükituba ringi ja mõistsin, et krt, Kärt on ju jõuludeni ära ja kellega ma nüüd tantsu vihun, kui Merleke parasjagu Tartus loomi ravib. pidin peaaegu, et pisara poetama selle peale. ühüää, noh.
hiljem: ja siis lasti sinna otsa veel kuuldemängu "Suur Peeter ja väike Peeter". moonakotid noh! ühüäää!
ühesõnaga, kuna eelmisest koolitusest oli mööda saanud täpselt 8 kuud ja 29 päeva, mõistsime, et me elu ei ole enam täiuslik uue suurepärase koolituseta. (ja lisaks muidugi ka see, et Kärt, va riigireetur, hülgab meie mõnusa kodumaa ning asub elama Norra, töötades fjordides kalapüügiaparaadina). ja kuigi Jaagup tegi meile kaks nädalat õudusvärinaid oma teadetega, et ta vblla hoopiski ei tulegi sinna, vaid läheb mujale pralletama (mille peale meie lubasime surmkindlalt ikkagi minna, et see oleks Jaagupile õpetuseks), õnnestus siiski õigeteks kuupäevadeks oma kehad kokkupakkida ja maale sõitma asuda.
eriliselt hea plaan oli muidugi eelneval päeval hommikuni linnas trallitada. nimelt helistas mulle õhtul seitsme ajal juba pisut vallatu Jaagup, kes käskis kohe linna vahele tulla. ma ei allunud ja õmblesin hoopiski. peagi helistas vallatu Kärt, kes käskis sama asja. ja ütles, et ega nad tegelikult muidugi väga kaua linnas pole. jee rait. õhtu käigus lisandusin nii mina, Madis kui Ellu. meie Madisega saime koju kuskil nelja ajal, jättes teised Levikasse edasi tantsu vihtuma. sellest tulenevalt muutus maalesõidu kellaaeg sujuvalt lõunaseks. mille üle oli kõigil hea meel.
nii saabus Jaagup lõuna paiku mulle autoga ukse taha ja me panime suure mootorimöiratusega Kärdi poole teele, saatjaks Madise pisut hirmunud nägu. sõit läks kenasti kuni Balti jaamani, kus Jaagup otsustas teha väikese auringi ja keeras seetõttu sisse sealt, kus trollidki. õnneks meil vedas ja me pääsesime sellest labürindist ühe ainsa ringiga. loomulikult edasine tee kulges hurmava naeru saatel.
enne Kärti tegime väikse peatuse ka mu vanemate juures, kust ma haarasin magamiskotid, ja isa surus mulle kätte veel paki küpsiseid, mille Jaagup küll autos mult konfiskeeris, et see oleks meie tarbijamängudes osalevale perele õpetuseks, ja andis alles siis tagasi, kui ma tema silme all selle kotti panna lubasin.
nii jõudsime Kärdi juurde, kellega kohe tagapingile nalja tegema kobisime ja ühtlasi märkis Kärt üles kõik reisi tähtsamad sündmused (nt hetke, mil ma mõtlema hakkasin, ja hetke, kus tal laulda ei lubatud rohkem. aa, selle viimase märkisin ma ise). naeru ja Franz Ferdinandi saatel jõudsime kenasti linnast välja. möödusime sellisest toredast kohast nagu Saunja 2. ja arutasime, et järgmine kord peaks roolis olema Merleke ja ülejärgmiseks korraks peaksin mina load tegema. et siis me saaksime kõikide üle humooritseda, kes roolis istuma peavad. õnneks on Tallinnast Rakverre vaid 99 km. nii pidasime selle tagapingi kuivamise Kärdiga kenasti vastu ja suutsime "ei" öelda isegi suurepärasele Pungi-veinile.
Rakveres ründasime traditsiooniliselt kohe Grõussi poodi, mis oli salakavalalt end Raja poeks maskeerinud, ja väljusime sealt promillide ja kõigi iiting disooder viikendi jaoks vajalike kaupade võrra rikkamana ja hunniku raha võrra vaesemana. ühtlasi saime õiendada ühelt vanamehelt, kes ütles, et me ostame liiga lahjat alksi ja peaksime pigem keskenduma kaheksa volisele õllele. mida tema igastahes kavatseb. ja milleks meie võiksime talle kaheka anda. Kärt kohe leebus sellise kaunitarmehe peale ja andiski. hiljem pommis ta meilt veel suitsu, aga seda meil anda polnud.
edasine sõit läks lõbusamalt veelgi, kui mitte arvestada seda, et olin teinud suure vea ja ostnud Pulsi ingveriõlut, mis oli kohutav, ja selle endaga tagapingile kaasa võtnud. nii võisin Kärdi siidri poole vaid igatsevaid pilke saata, samal ajal oma õlut kõrist alla pressides. ühtlasi mõistsime, et me ei jõua kuidagi enne Merlekest, kes saabus Tartust, ja nii seletas Kärt talle, kuidas see tema maale jõudmine täpselt käiski. õnneks me väga palju hiljaks ei jäänudki ja nii saime Merlekese isegi enne veel peale korjata.
kohale jõudes olime rõõmsad (ja mitte ainult alkoholist), Jaagup vaatas auto sisemuse üle, et juhuks, kui ta ema peaks hiljem sinist lampi inspekteerimisel kasutama, poleks seal midagi leida. üldiselt ma muidugi arvan, et Jaagupi ema ei anna meile enam kunagi oma autot, sest kui ta helistas, arvasin, et helistab Merleke ja küsisin kõva häälega, et kas Jaagupil ka pole kruusateel sõites rinnahoidjat seljas. Jaagupi ema ei osanud selle peale enam midagi kosta.
õues näitasime Kärdile põõsaid, kus eelmine hoogne koolitus lõppes, ja pidime teda kurvastama, et need ei olnud mitte ebaküdooniad, mis see aasta kuidagi eriti õitsvel on. seejärel asusime tuppa, kus end Offiga ülevalanud Jaagup ja Kärt esitasid Leedu rahvatantsu "Leedu rahvatants" ja Jaagup tegi pärast seda meile kiire pudeliavamise meeldetuletuskoolituse, mis lõppes Kärdil ja Merlel musklite suurenemisega suurest korgi mahasaamise punnitusest ja minul eriti osava trikiga, kus ma avasin nii avatava pudeli kui ka avava pudeli.
pärast seda võtsin ette Maailma Magusaima Maiuse valmistamise, millega ma oma kallid sõbrad ära suhkrumürgitada kavatsesin. mis aga muidugi korda ei läinud. siis oli juba täitsa unekas ja nii me keerasime magama, et ärgata Merlekese rõõmusõnumi peale, mis teavitas meid sellest, et Jaagup on väljas lõkke moodustanud. muidugi ei olnud ta seda moodustanud endast vaid ikkagi puudest. ärkasime juubeldades, sest see tähendas vaid üht - veel ja rohkem grillliha, veel ja rohkem pekke! liha oli maitsev, aga väljas oli külm ja nii me saime Kärdilt enda kaunistuseks palju suurepäraseid riideid. Merleke, kes oli toas tõelise raiskajana endale alksi peale kallanud, oli juba saanud Maailma Kõige Hurmavamad Löntsdressipüksid, millega ta siis uhkelt mööda õue ringi patseeris. mina sain muunduda Nõidvanamutiks ja Jaagup Kärdi kampsunis tissidega Jaagupiks.
kahjuks ühel hetkel lõppes isegi halb õlu otsa ja nii me asusime jooma Calvadosi Sprite´ga, mille Kärt serveeris meile plekk-kruusides, jättes endale suurepärase Miki klaasi, mille peale ma ei saanud igakord ütlemata jätta "Minu pere" isa häälega: "Maiki-maiki-maiki!". ühtlasi grillisime vahukomme, mis on ka suurepäraselt njämmad, ja kepslesime veel enne magamaminekut, kes rohkem, kes vähem, tantsumeenutavalt mööda õue ja kuulasime ka paar korda laulu "Sa lunn!".
Jaagup ja Kärt õnnistasid taaskord sisse Kärdi ema punase tantsulava, kus me seekord tantsimist vältisime, sest see oli märg ja me ei tahtnud libastuda. kahjuks siiski oli tantsulava oma pinna salakavalalt maskeerinud ja nii pidi Jaagup kiilasjääl peaaegu pikali käima. (kiilasjääl! suvel! huvitav.)
kui väljas oli juba täiesti valgeks läinud otsustasime, et see meid ei sega ja keerasime magama.
järgmine päev plötutasime niisama ja otsustasime enne lahkumist ka Kauksis käia. tegelikult me muidugi sinna ei jõudnud, vaid külastasime jälle hoopiski Mustveed ja tema Konsjuumi, et oma alkoholivarusid täiendada ja edasist reisi lõbustada. ja kuna traditsioone ei tohi lõhkuda, lahkusime seekord Mustveest Franz Ferdinandi laulu "You´re the reason I´m leaving" saatel. kruiisides, muidugi.
edasi sõitsime Tartusse, kus Merleke näitas ära meile oma vastremonditud korteri, mis on lihtsalt suurepäraselt kaunis ja kadedusttekitav, ja sealt edasi Kassinurme mägedesse, kus Jaagup näitas meile ära oma Müko..muhahahha...Mütofesti toimumiskoha ja tegi ka väikese tuuri. seal oli päris mõnus ja kaunis ja lihavad sääsed, kes suutsid mulle moodustada kolmanda küünarnuki. aga see selleks.
siis polnudki muud, kui kodu poole sõita ja elu üle mõtiskleda.
igastahes ma juba ütlesin teistele, et enam me koolitusi ei tee, sest kes see jaksab sellest kõigest blogida, eksole. aga noh, eks ma puhkan oma väsinud käed ära ja läheb aga jälle. seniks kena loodust ja kui viitsin, panen hiljem siia veel mõned hurmavad pildid ka juurde. muhahhahaha!
krt, me ei suuda naisülemusega ära kiruda, kui nõme siin Tallinnas ikka see tuul on. tüüpilised juhtumid: oled teinud toas kauni soengu, astud õue ja siuhh! juuksed püsti peas või oled toas just huuled kauniks värvinud, astud õue ja siuhh! juuksed huulte küljes ja suus, moodustades pähe mõnusa juuksekäki. rääkimata sellest, et kui ma astun õue oma suurepäraselt kauni punase valgete täppidega ja pitsiga vihmavarjuga, et poosetada ja kogu ülejäänud maailma kadedaks teha, on siuhh! ja vihmavari on hetkega tagurpidi ning uhkustamise asemel üritad vastvalminud junni kuhugi ära peita. jah, ma vandusin ikka mitmeid kordi kõvasti ja kibedalt teel sööma ja tagasi.
ja mismõttes on nii, et kui on mingi 5 meetri laiune kõnnitee ja sa käid juba niguni teisel pool ääres peaaegu muru peal, saad ikkagist mööduvatelt autodelt sahmaka mõnusat külma vett krae vahele. selle peale tahtsin korduvalt öelda: "Minge perse! Mis toimub, aru ma ei saa?!" nagu üks noormees eile, kui peatuv troll ta peatuses üle keha märjaks kastis. tuleb mainida, et ta oli nii umbes 9-aastane.
ma tahtsin kangesti pahandada, et miks minu Edgar mulle küll sõnumit ei saatnud, aga ei pidanudki, sest selle asemel sain talt pika ja sisuka meili. õnneks käisin eile valimas ära ja ei lasknud end mõjutada jaoskonnast väljuvast noormehest, kes üle tänava laulis: "Ühtne, Keskerakond!". nüüd on kodanikukohustustega sügiseni hooleta ja võib nädalavahetusel rahuliku südamega Lohusuusse koolitusele minna.
