ega eile ei jäänud jah muud üle, kui öise nokitsemise kõrvale mõnus lauluviis üles võtta ja vanamutikoorina Mait Maltise laulu laulda. ootan põnevusega, mis toob tänane öö.
käisin eile Balti Jaama turul. mitte ainult sellepärast, et see on kodu lähedal, vaid seal müüakse neid hiiglama mõnusaid "Parižianka" komme. noh neid, mida sööd nii umbes kolm ära ja siis juba vaevled suhkrumürgituse käes. imemaitsvad kommid noh!
komme ma muidugi ei saanud, sest sealses kommipoes, mis siiani on alati neid müünud, seekord ei olnud. ma oleksin muidugi kohutavalt pettunud, kui ma poleks eelnevalt ostnud endale just jummalast ägeda nahast kasutamata koti viiekümne krooniga. jajah, VIIEKÜMNE krooniga. nimelt jalutasime turu peal ringi ja järsku mu pilk jäi pidama nöörile riputatud asjadele, mille hulgas oli ka kaunis kott. alguses hakkasin mööda minema, aga siis ikkagi astusin lähemale. tõesti suurepärane kott. ka lähedalt vaadates. ja kotis niiskusetõrje pakikesed ka veel ja puha. ja koti küljes hinnasilt - 50 kr. no ma muidugi mõtlesin, et ma näen valesti ja see on sinna jäänud lihtsalt. mingist muust asjast. või ajast. kui ma hakkasin ringi vaatama, et kes müüb seda suurepärast kotti, ligines mulle üks mutike (no tõesti vabandust, aga ta oli siuke mõnus rasvaste riietega turumutt), kes kinnitas, et kott tõesti maksab 50 krooni. siis ei jäänudki muud üle, kui see ära osta. raha põlletaskusse libistades tundus müüjanna enda ümber ringi vaatavat. ma loodan, et ma ei osalenud mingis hämaras tehingus ja keegi ei tule ütlema, et õu, anna mu varastatud kott tagasi. igaks juhuks lahkusin sealt müügikohast kiiresti.
alguses ma muide ei saanudki aru, kas on nahk. vaatasin lihtsalt, et korralik materjal, aga siis ta hakkas naha järgi lõhnama. ja ma lasin peaaegu kogu oma perel seda kotti nuusutada ja ka Kärdil takkaotsa ja on nahk mis nahk. jummalast mõnus! kahju muidugi, et komme ei saanud..
vaatame telekast "Tantsud tähtedega". iga üks nokitseb midagi vaikselt süüa. kõigepealt saabusin mina kommipakiga, mille ma olin peitnud endale sülle, ja siis sõin sealt salaja. varsti avastasime Maiksi salaja kotist šokolaadi söömast. mõne ajapärast tuli Kristi, kommipakk särgi vahele peidetud. talle järgnes taas Maiks, kes pleedi varjus krõpsu sõi ja siis sealt teistelegi pakkus. miks selline salatsemine? loomulikult sellepärast, et kui avalikult süüa, siis kimab kohale Oliver, kes nõuab: "Tahan ka pommi!" või "Üks väike tükk veel!" või "Üks viimane!". ja kes siis jagada tahab, eksole.
ma olen päästetud! ja täiesti välja lõigatud! jehhuia! muidugi ühe koha peal on kuulda minu või Kärdi võigast naeru, mis ilmselt toob meile Oscari. aga vaadake ise.
pühapäeval on selle filmi privaatesilinastus. ma juba praegu suren paljalt sellele mõtlemisest piinlikkusse. ma arvasin, et seda ei näidata siin kunagi. nüüd jääb üle loota, et nad on mind suuremas osas välja lõiganud..
õpetasin täna hommikul Oliverile uue sõna - auto pagaasnik. temal sai sellest automaatselt "auto paskaak". olen teinud head tööd teda pidevalt Väikseks Paskaagiks kutsudes. õnnitlen ennast.
hiljem: ohoo, suure treenimise tulemusel on saanud auto pagaasnikust autoga paskaak. mõtlen juba uusi mõnusaid sõnu, mida talle õpetada.
ma olen jummalast elus. (keegi äkki (käkki) noh muretses). vahepeal on toimunud palju närvesöövat remonti. st täpsemalt närvesööv kõrvuti lämbumisohtliku naeruga. üldse kuidagi viimasel ajal on naermisoht suurenenud. jajah. tõesti on see võimalik minu puhul.
ühtlasi käisin Kukus hõimupäevadel, vaatasin hurmavaid noormehi leelotamas ja ei saanud kuidagi peast välja ühte neist, kes meenutas mulle kangesti üht Leedu istutajat Rootsis, kes oli huvitav. ühtlasi vestlesin ühe noormehega, kes esitas palju huvitavaid küsimusi minu enesemääratluse kohta ja ei teinud esialgu väljagi minu ponnistustest talle selgeks teha, et koht, kuhu ta istuma potsatas, tegelikkuses juba on istumise ootel, aga ühe teise tagumiku poolt. tegelikult oli muidugi vestlus huvitav ja sisutihe ja mõtlema panev.
ja siis ma sain veel ühel teisel korral Kukus teada, et mul on väga ilus jalg. just nimelt jalg, mitte jalad. vaene vasak solvus täiega ja pidi suurest vihast ära surema. ja ilusast jalast hoolimata ei tahetud mind sugugi sebida ja minu protesteerimise peale, et miks ometigi, o miks, kui mul on nii ilus jalg, vastas vanurmees, et ta nimelt ei tulnud siia sebima, vaid räigelt tina panema. muidugi mõista ma rõõmustasin selle peale.
ja siis üks teine kord Levikas me tantsisime hommikuni välja ja kohusime ühe noormehega, kes ütles, et me oleme lihtsalt niinii nunnud, et tahaks kohe kaissu haarata ja kallistada, et nagu kaisumõmmid noh. ja uuris ühtlasi ka minu suguelu kohta ning kutsus pärast meid ühe näituse avamisele.
sel samal korral saime rõõmustada ka Rauli ja Pauli ja avastasime, et nad on meessoost mina ja Kärt. huvitav kokkusattumus. (välja arvatud sooline osa).
ja siis ühel teisel korral Levikas tervitas meid kohe sisenemisel Jaagupi blogi suurim fänn, kelle tõttu meil jälle oli lämbumisoht väga ligidal. õnneks peale öö lõppu kutsus ta meid endale külla pannkooke tegema ja sööma ja meie kohe läksimegi. äge korter ja humoorikad vestlused ja maitsvad pannkoogid.
ja siis, et oma mainet taastada, käisin ka teatris. vaatasin "Külmapilte" ja külmetasin sinna kõrvale koledal kombel, aga tükk ise meeldis. aplaus ja kniksutus.
siis käisin Hiiumaal ja lasin end kohutaval kombel paksuks sööta. aga see käib alati Hiiumaa külastamise juurde ja ma olin sellega õnneks arvestanud.
ahjaa, rabas sai ka käidud taaskord ja naasetud mõnusa jõhvikasaagiga, mis suuremas osas moondus jõhvikaliksiks. selle tarbeks torkisin ma kõik marjad nõelaga läbi ja ainuke, mis mu frustratsiooni seda tehes vähendas oli teadmine, et ühes teises korteris üks teine teeb (loodetavasti) sama just parasjagu. nüüd on liks pudelis ja just käisin baarikapis vaatamas, et ikka suurepäraselt äge näeb välja ka. eks siis paistab, kas maitseb ka samamoodi.
nüüd ma pean end veel oma laiskuses kokku võtma ja PÖFFile kirjutama, et millal ja mida ma seal teha tahan, sest minu suureks rõõmuks need, kes kord end sinna juba pressinud on, saavad see aasta niisama, kandideerimiseta. oo jipikajeeajeeajeeajee!
vot. homme ootab mind suur pidu ja loodetavasti ka palju nalju. eks ma siis annan teada, et kuidas oli. et kõik saaksid kadestada, kes ei käinud. oh elu elukest küll.
