| pühapäev, jaanuar 29, 2012 |
| hellõu! |
| tegelikult on nii, et ma alustasingi kodus (ok, tegelikkuses muidugi Triinu juures, kus oli väga mõnus!) ja kui ma küsisin, et kes toetaks minu alkholismi, ütles ema, et ma võiksin enne siiski kodus juua ja siis välja minna ning isa pakkus väga lahkesti mulle kaasa oma Saku tumedaid. õnneks on "Tops" täpselt nii umbes 100 meetrit eemal. ja õnneks töötab seal minu suurepärane sõber ja Nälju sünnipäevateisik M., kes rõõmuga tegi meile mõnusat allahindlust ja pärast vedas meid sellisesse kohta nagu "Koht", mida peavad endised "Moonshine´i" omanikud. oli väga mõnus ja noh, lõpuks meid ootas ikkagi Levikas. ühesõnaga, suuremas osas ma kirjutasin selle sissekande vaid seetõttu, et Awekas ei peaks mind mingiks rämedaks vanuriks, kes räägib taimedega ja siis postitab ainult nendest. ühesõnaga, mul oli niiiii täiega mõnus õhtu ja öö taas ja kell on 5.33 ja ma olen päris kännis, aga suva - postitan siiski! (sest ma olen nii tuus). in the end there is only pohmell! Sildid: hurmav naer, joo vähem, kaunitarmehed, mees sa ei tea kui kiiresti ja kaua ma räägin, mul on maailma parimad sõbrad, piiiduu, purjuki raske elu |
postitas Katrjuss kell 05:27  |
|
|
|
| neljapäev, jaanuar 19, 2012 |
| kas peaksin vastama? |
sain oma töömeilile sellise kirja:
Hello dear
My name is fardioh,
My hobbies are reading, music, watching of movies and playing of basketball. I was impressed when i saw your profile and i will like to discuss important matter with you and as well as establish a long lasting relationship with you. In addition, please kindly contact me direct with my e-mail address: fardiohsamuel@yahoo.in
Remember that age does not matter, what matters is idea and better understanding. I will be more glad to read your mail soon.
Waiting to hear from you soonest.
Miss fardioh. fardiohsamuel@yahoo.in
ja nüüd ei suuda otsustada, kas vastata või mitte. kiusatus on muidugi suur...
| Sildid: palju toredaid mõtteid |
| postitas Katrjuss kell 08:36 |
|
|
|
| kolmapäev, jaanuar 18, 2012 |
| meid on veel!!! |
| ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud kõigile selgitama, et miks tuleb poes võtta mitte kõige esimest, vaid pigem tagumist kaupa (sest esimest on kõik katsunud ja näppinud ja kindlasti on seda ka paar korda edasi-tagasi solgutatud, kui on selgunud, et ikka ei lähe vaja). ma ei tea, kui kaua ma olen pidanud taluma minuga parasjagu poes kaasas oleva inimese naeru või kaastundlikku pilku. ja ma ei tea, kui kaua ma olen end tundnud mingi veidrikuna. kuni!! täna tuli mulle poodi klient (meessoost, kaaslannaga), kes pärast minu tootealaseid selgitusi võttis letist kõige tagumise toote samal ajal öeldes: "Võtan kõige tagant, esimene on kindlasti kõigi poolt ära vaadatud juba." dziisäs, ma pidin heast meelest peaaegu ära surema!! naeratus mu näol laienes vist umbes kuklani ja ma ei saanud jätta mainimata, kui ütlemata hea meel mul on, et ma ei ole ainuke, kes nii teeb. edasi saime juba pikalt arutada, et kaua meil see haigus on olnud ja kuidas ikka teised meid ei mõista. lahku minnes "Head paranemist!" üksteisele igastahes ei soovinud. ja mina naeratan ikka veel edasi (või siis mu suu läks krampi ja ma ei saa enam teda kuklalt tagasi). hea teada, et ma polegi mingi üksik veidrik! Sildid: me oleme normaalid, töö |
| postitas Katrjuss kell 14:31 |
|
|
|
| reede, jaanuar 13, 2012 |
| müstilised võimed |
mul on vist müstilised võimed! vähemasti aknaaianduses. kõik algas siis, kui me Madisega esimest korda kokku kolisime. meie esimeseks ühiseks jõuluajaks ostsin Selkust jõulutähe. oli teine seal allahinnatud ja no üsna rääbakas, mul hakkas tast kahju. nii ma siis viisin vaesekese koju, keerasin kiilaka poole seinapoole ja ta rõõmustas meid terve jõulu. pärast jõulu hakkasid lehed maha langema ja ma mõtlesin, et nonii, ongi kõik. aga! ajas hoopis uued pisikesed lehekesed ja ei teinud sellist nägugi, et surema hakkab. milline rõõm, eksole! oli viimane hetk ta Schchschwartzzzzernegggeriks nimetada. kevadel kolisime Pässa ja Schchschwartzzzzerneggger loomulikult koos meiega. temast oli saanud päris mõnus puhmas, küll väikeste lehtedega, aga siiski puhmas. seltsiks sai ta endale jõulukaktuse, mille proua Seen oli meile jätnud ja mis õitseb minu meelest ka peaaegu koguaeg - küll üks pool, siis teine pool, praegugi on tal kaks õit peal. nii jõulutäht siis elas ja kosus ja suhtles jõulukaktusega ja tundis end ilmselgelt mõnusasti. suvel tõmbus küll korra rulli, sest oli palav ja me olime kodust ära ja keegi ei kastnud, aga õnneks siiski ära ei surnud. ja siis eelmistel jõuludel mõtlesin, et ohoo, vaataks siis kõikvõimsast internetist, et mida üks inimene tegema peab, et jõulutäht uuesti õitsema hakkaks. džiisäs, pidin ära minestama, sest see tundus olevat üks igavesti peenike teadus! küll oli vaja talle peale panna kast ja anda valgust vaid ajavahemikus 8-17, iga väiksemgi tänavavalgustuse või toalambi kiireke rikub kogu protsessi jäädavalt ja õitsemisest võib vaid unistada, küll jälgida temperatuuri ja mida kõike veel. ühesõnaga, mul kasti polnud, termomeetrit ka mitte ja üleüldse tundus kõik nii krdi keeruline, et ma lihtsalt jätkasin mittemidagi tegemist. ja nüüd ongi müstiline. kordan igaks juhuks uuesti: ma ei teinud mitte midagi! kastsin ja lasin Schchschwartzzzzernegggril aknalaual peesitada. ja siis äkki keset märtsi voilà! jõulutäht hakkas punaseks minema. ilma kastita peas! täiesti omast vabast tahtest! müstifikatsioon, ma ütlen. läks pealt täitsa punaseks ja oli sedamoodi päris pikka aega. müs - ti - ka! ma loodan, et tal õnnestub ka sellel aastal nii kaunilt punastada, käin igaksjuhuks koguaeg kontrollimas. veel ei paista, võibolla siis rohkem kevade poole. üldsegi peaksin ta vist ümber istutama, aga ma natuke ei julge - äkki talle ei meeldi ja sureb veel maha mul (mul on suurepäraselt meeles ema palm, mis pärast ümberistutamist just seda teha otsustas). eks pärast paistab. no vot. ja siis eelmiseks jõuluks tõi ema meile juba õitseva ratsuritähe. see oli imeilus ja õitses päris kaua. lõpuks õis kuivas ära, lehed jäid alles ja nii ta siis mul kevad ja suvi otsa aknalaual rohetas. sügisel mingi hetk tuli meelde taaskord sellest imelisest internetist vaadata, et kuidas see ratsuritähe hooldamine ka käib. sain teada, et lehed oleksid pidanud juba ammu olema ära surnud ja ma oleks suvi läbi pidanud teda pimeduses hoidma ja mitte kastma ja nüüd just on parim aeg kastmisega taasalustada. nojah. selle peale ma siiski vähendasin kastmist veits ja küsisin tööl ülemuse käest ka (tal ka ratsuritähed kodus), ja põhimõtteliselt sain talt teada, et kui juba pole mingit punga näha, siis võin küll õied unustada. küll aga lisas, ilmselt mu pikaks veninud näo peale, et proovigu aga ma järgmisel aastal uuesti! tänks. selle peale hakkasid kodus taime lehed ka veel kärbuma ja ma mõtlesin, et nonii, lähebki välja üldse. ja siis! kogu selle kurvastamise ja mittemidagi tegemise juures märkasin üks päev punga! vaidlesime Madisega, et kas see on lehe- või õiepung. selgus saabus paari päeva pärast, kui pung oli pikemaks kasvanud. see oli õis!! st ma jälle ei teinud midagi peale kastmise (ja sedagi, nagu selgus, valesti) ja ta hakkas ise õit ajama! järjekordne müstifikatsioon!! nüüd ma siis ootan kannatamatult, et õis lahti läheks. imeline lihtsalt! eks ma annan endale aru, et asi ei pruugi olla üldsegi mu võluvõimetes, vaid ideaalsete tingimustega aknalaudades, aga tegelikult on see ju ükskõik, peaasi, et taimedele meeldib! Sildid: aiapäkapikk |
| postitas Katrjuss kell 10:07 |
|
|
|
| esmaspäev, jaanuar 02, 2012 |
| häbipost nr 4 |
kuna jõulud möödusid seekord väga ebatraditsiooniliselt ja tuleb tunnistada, et nii veidraid ja naljakaid pühi pole mul enne vist olnudki, on täiesti loogiline, et uus aasta ei saanud ju siis ka tavapäraselt saabuda. oh ei! loomulikult jäin ma sellesse ühepäevasesse kõhuviirusesse, mis saabus nii sobivasti vanaaastaõhtuks. see omakorda tähendas, et ma veetsin terve 31.detsembri voodis iiveldusega võideldes ja magades. natuke enne uut aastat tabas tõbi ka Madist, mistõttu pidin enda kõrvale ruumi tegema, et santlaager kenasti ikka ära mahuks. uue aasta saluute lasti meil hoovis nii umbes poole kaheni ja mõnda neist õnnestus ka näha, kui ma pea üles tõstsin. tegelikult käisin ka umbes nii kaks korda akna juures, aga see pingutus oli liig mis liig ega mõjunud tervisele hästi, seega eelistasin voodis paugutamist kuulata ja rakette ette kujutada. ja muidugi oli 1.jaanuari hommikul tervis põhimõtteliselt korras. tänks ö lot, kõhuviirus! eelmise aasta lugemus on allpool. häbipost nr 1häbipost nr 2häbipost nr 3Margaret Atwood "Pime palgamõrvar", jaanuar Philip Roth "Portnoy tõbi", jaanuar Aldous Huxley "Hea uus ilm", veebruar Margaret Atwood "Penelopeia", veebruar Viktor Pelevin "Õudusekiiver", veebruar
F. Scott Fitzgerald "Sume on öö", veebruar
Patricia Highsmith "Andekas mr Ripley", märts
Contra, Nemvalts "Poiste aabits", märts
F. Scott Fitzgerald "Suur Gatsby", märts
Ellen Niit "Pille-Riini lood", märts
Katarina Mazetti "Jumala ja minu vahel on kõik läbi", märts
Doris Lessing "Kuldne märkmeraamat", aprill
John Steinbeck "Hiirtest ja inimestest", aprill
Chuck Palahniuk "Invisible Monsters", aprill
Tõnu Õnnepalu "Paradiis", aprill
Ingmar Bergman "Stseenid ühest abielust", mai
Arthur C. Clarke "Linn ja tähed", mai
Saul Bellow "Püüa päeva", mai
Graham Greene "Kümnes mees", mai
Anna Politkovskaja "Putini Venemaa", mai
Juri Felštinski, Aleksandr Litvinenko "FSB laseb Venemaa õhku", juuni
Roald Dahl "The Best Of", juuli
Robin Hobb "Ship of Magic", august
Robin Hobb "Mad Ship", august
Robin Hobb "Ship of Destiny", september
Voldemar Panso "Naljakas inimene", september
Juhan Viiding "Ma olin Jüri Üdi", september
Emily Dickinson "Kiri Maailmale", september
Sigmund Freud "Argielu psühhopatoloogia", oktoober
Aravind Adiga "Valge tiiger", oktoober
Jeanette Winterson "Taak", oktoober
Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa", oktoober
Sergei Dovlatov "Tsoon", november
Graham Greene "Vaikne ameeriklane", november
Tõnu Õnnepalu "Kevad ja suvi ja", november
Mehis Heinsaar "Härra Pauli kroonikad", november
Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga", detsember
Douglas Coupland "Generatsioon X: lood kiirenduskultuurile", detsemberSildid: apimaja, dõup ma ütlen, lugemine mu arm |
| postitas Katrjuss kell 13:30 |
|
|
|
|
|
