| teisipäev, aprill 21, 2009 |
| hyva iltaa! |
| R-kioskist kondoome ostes soovis müüja meile meeldivat õhtut. ei olnudki muud võimalust, kui kõva häälega naerdes väljuda, saateks müüjatari üha enam punaseks muutuv nägu. Sildid: hurmav naer, me oleme normaalid |
postitas Katrjuss kell 16:42  |
|
|
|
| reede, aprill 17, 2009 |
| töö tegi opossumist inimese, inimene hakkas jooma |
häid pekke teilegi! tagantjärele. mina nimelt ägisesin ikka mitu päeva ringi. suutsin kaks päeva täiesti normaalne olla, munadega ei liialdanud ka ega midagi, aga siis läksin perele külla ja sõin end otseloomulikult laiaks. mõju, tuleb tunnistada, annab siiani tunda. (viis!! päeva hiljem).
tegelikult pidime Madisega pühade puhul hoopiski Saaremaale minema. ma juba kujutlesin seda mõnu, mis ikka tabab inimest, kes viimati lahkus linnast...eem..aasta alguses vist. või eelmine aasta. ma isegi ei mäleta enam millal. aga noh, pikaldased, nagu me oleme, ei taibanud oma pileteid ette ära osta, ja nii jäimegi jaamas bussidele kurvalt järele lehvitama. ega sest suurt hullu muidugi polnud - vedeleda saab ju koduski. ja seda ma tegingi, vedelesin ja lugesin ja olin absoluutselt täiesti asotsiaalne. ei erutanud mind isegi see, et kõrvaltoas khuulsad Giuseppe Perverdi BB bändimehed kitarri tinistasid ja suppi süüa luristasid. jummalast ükskõik, eksole. a kaua sa ikka jaksad mittemidagi teha ja nii me panimegi end laupäeva õhtupoolikul ilusasti riidesse ja asutasime sammud linna poole, et tõeliselt peenutsevatena ringi jalutada. nojah. peenutsev osa sai läbi siis, kui me viadukti juures Rauli, Pauli ja Tarvot nägime ja Madis ei suutnud end tagasi hoida ja neile "Peded!!" karjus. seepeale kutsusid nad meid endiga pidutsema ja ütlesid, et romantilised jalutuskäigud on täiii-essst-tiiii aut. otsustasime siiski olla moest maas ja leppisime kokku, et näeme pärast GPBB sünnal. lahkudes karjusid nad meilegi midagi järele, aga õnneks ma ei saanud aru mida.
nii me siis jalutasime edasi. (mulle praegu meenus (jah, olen aju rasva söönud), et tegelikult me ei teinudki romantikat, vaid pidime ühe Madise sõbraga kohtuma. milline pettumus, maivõi!) ja kohtusime Madise sõbraga ja siis otsustasime selle kõige peale Kukus ühe tee teha. mõeldud-tehtud. jõudsimegi justtäpselt Kuku ukse ette, kui meid tabas Olev Kalde, kes asus kohe vestlema oma suupillilahingust ühe välismaa mehega, mis oli nii vägev, et isegi Tartus räägitakse sellest. ja demonstreeris meile selle peale rinnataskust suupilli väljastamise võtet. ühtlasi hõlmas meie vestlus ka selliseid teemasid, nagu Mihkel Raua raamat ja kirjandus üleüldse, Eesti Eurovisiooni tänavune lugu, tänapäeva noorte elu pürg, tantsuõpetus, minu tulevik käelt vaadates (endiselt saan ma kolm last) ja palju muid lugusid, mida kuulates läks juba nii kannatamatult külmaks, et tegime ettepaneku kuskil kohvikus (Olev on Kukus nimelt soovimatu persoon) üks tee juua. selleks vaesekeseks osutus Reval café, mis tegi küll suured silmad meiega kaasas oleva Olevi peale, kuid jättis kommenteerimata. nii istusime lauda, ajades minema mõned pahaaimamatud külastajad, ja kuulasime edasi jutte sellest, kuidas matusemuusika oleks 14-aastasel Olevil piirituse aurude mõjul peaaegu üle kasvanud marsiks ja muid põnevaid eluseiku. siis oli kahjuks aeg nii kaugel, et pidime lahkuma, et GPBB sünnipäevatrallile jõuda.
sünnipäevatrall, nagu ma veel ei maininud, toimus Biker´s pubis. jah. ka mina arvasin, et ma teen nalja, kui ütlen, et sellest saab minu kodupubi. nüüdseks olen ma seal juba kaks korda käinud ja pole väga vigagi. igastahes, GPBB sünnipäeva kontsert oli mõnus. ma naersin terve konsa aja. ei ole võimalik teha selliseid laule! (ilmselgelt muidugi on, muidu ei saaks ju kontserti anda). sellest on saanud minu uus lemmikbänd. vaadake aga ise ka (peenutsejatel mitte pikali kukkuda) siit. ühtlasi kohtusin taaskord Rauli, Pauli ja Tarvoga ja kuulasin viisaka naeratusega pikkaaega, kuidas nad mingeid omavahelisi nalju tegid ja siis nende üle naerda kõõksusid. mõistsin sel hetkel, kuidas see täpselt võib olla, kui me nt Kärdiga koos oleme kuskil oma naljade üle naeru möirgamas ja keegi seda pealt näeb ja midagi aru ei saa. huvitav tunne igastahes.
novot. ja siis me läksime koju ja järgmine päev vanemate juurde sööma, mida ma juba mainisin, ja siis olidki pühad läbi.
õnneks on ülejärgmine nädal jälle pikk nädalavahetus ootamas. jipikajee. muidugi tuleb siis kuid nii töötada, et mingit erilist puhkust pole, aga elame üle. ja tunni pärast algab sellenädalane nädalavahetus (NB! mitte segi ajada soovahetusega!). hüva puhkust!Sildid: hurmav naer, iiting disooder, kaunitarmehed, laiskelu, lugemine mu arm, me oleme normaalid, muusika mu arm, piiiduu, purjuki raske elu, vaata kuidas tantsin läbi elu |
| postitas Katrjuss kell 15:32 |
|
|
|
| reede, aprill 03, 2009 |
| minge teatrisse! |
lõpuks ikka hakkab ära tasuma see, et mees teatris töötab. eile saingi kohe tasuta vaadata "Mängud tagahoovis", mis ei olnud midagi sellist, kui "Jõgi voolab läbi linna", kus ma peaaegu igavusse ära pidin surema, läbimängu. tegelikult nagu päris teatris ei käinudki, sest seda etendust mängitakse hoopiski "Helioses". aga see selleks.
uksel peaaegu lasti meil pileteid köhida, aga õnneks saabus just parasjagu ka kunstnik vms, kes teatas, et saame ikka niisama. vedas.
etendus mulle meeldis. vahepeal vist unustasin hingata ja pärast oli siuke tunne, nagu oleks millegagi piki pead saanud. mõjus, ühesõnaga. hiljem ei saanud jätta ka Madist piinamata lõppematute arutlustega etenduse teemadel. ja muide, kes mõtleb, et appi, seal on ju see Kodukesetlinna-Marina, siis mõelgu veel. mina ei arvanud ka Alina Karmazinast eriti midagi, aga selles tükis oli ta suurepärane.
täiusliku kultuurõhtu (kohtusime nimelt kohvikus Martiniga, kes tahtis pikalt rääkida sellest, kuidas tema sees elab keegi, kes mõtleb enne teda neid mõtteid, mida ta siis pärast mõtleb. või midagi sellist. ei tea, lõpetasin poole peal kuulamise) lõpetuseks sõin maailma rämedamat burksi, mis oli maailma parim.
mu nädalavahetus algab 38 minuti pärast. jei!Sildid: iiting disooder, mees sa ei tea kui kiiresti ja kaua ma räägin, teater mu arm |
| postitas Katrjuss kell 15:36 |
|
|
|
| neljapäev, aprill 02, 2009 |
| ma ju räägin, et pervonksid |
| kas töökaaslase arvutis oma Historyt kustutades peaks imestama või ignoreerima fakti, et peaaegu kõik ülejäänud külastatud lehed on pornokad? Sildid: halleluuja, töö |
| postitas Katrjuss kell 12:12 |
|
|
|
| kolmapäev, aprill 01, 2009 |
| 31 on uus 13 |
nagu arvata oligi, osutus 31 ja kolmapäev palju vaevarikkamaks kui mul kunagi on osutunud 13 ja reede. 13 ja reede võib isegi tegelikkuses nimetada mõnusaks päevaks.
igastahes eilne ebaõnn algas juba tööl. kõigepealt läks üks särk veits vussi. siis ma puhastasin tunde numbreid, mida ma tegelikkuses ei kasutanudki, ja pidin puhastama uusi numbreid. üldse oli kuidagi uimane olla ja töö ei jooksnud.
pärast tööd kodus asusin valmistama mõnusat sööki - kanakintsud riisi ja kastmega. st see oli mõnus kuni sinnamaani, kui ma jätsin kintsud praadima ja ise hakkasin puhtaid pesusid kappi lappima. samal ajal täiesti ignoreerides kohutavat rasvasärinahäält ja mängides seda mängu, et "Panen veel paar särki kokku, siis lähen vaatan sööki". ei osutunud just väga heaks mänguks. kui ma kööki läksin, oli ruum tossu täis ja kana mõnusasti kõrbenud. tegin aga aknad lahti, kraapisin kanalt veits musta osa maha ja otsustasin kastme teha. suurepärane plaan on ikka olnud tulikuumale rasvale vee peale valamine. sellest lahvatas üles veel rohkem tossu ja sisuliselt oli võimatu köögis midagi näha. olukord oli nii nutune, et mul ei jäänud muud üle kui täiega naerda. ühtlasi mõtlesin, et kas naabrid kutsuvad mulle tuletõrje, kui nad aknast õue voogavat suitsu näevad. õnneks mitte. otsustasin päästa, mis päästa annab, ja valasin vana kõrbenud rasva minema. selle asemele tegin uue kastme, mis sai kohutavalt soolane ja vürtsikas. ei pea mainima, et läks palju aega, enne kui kastme maitse oli mõnus. ja ega sellega mu 31 ja kolmapäev veel ei lõppenud. kastmesse jahu segades otsustas see muidugi segunemise asemel moodustada mõnusad väikesed jahuklimbid. seda ka siis, kui ma jahu eelnevalt veega segasin. ei jäänud muud üle kui veel naerda ja mõelda, et viimane kord kui ma...!! no tegelikkuses nii dramaatiline muidugi ei ole, lõppkokkuvõttes tuli jummala maitsev ja mõnus söök. täiesti ilma kõrbemaitseta ja jahuklimpideta. kokavõistlusele saaksin vabalt.
ja muide, teil on selg valge ja püksis auk! jaja, tegin hommikul Madisele kohustusliku aprillinalja. õnneks ta kohe läks õnge ka ja ma sain naeru vihtuda. tööl sain selle eest kohe karistatud, kui töökaaslane mullegi aprilli tegi. tahtsin teda lüüa. muidu kuulan Vikerraadiot ja ei suuda ära valutada neid täiesti absoluutselt valusaid laule, mida nad lasevad ("Mäletad, kallis, kuidas me käisime tiigi ääres konnakulleseid vaatamas?").
ühesõnaga, hüva naljapäeva ja mõnusaid tüngasid. ja neegergi päevitab.Sildid: aju jäi koju, apimaja, hurmav naer, kiika kööki liilian kosenkranius, tõeliselt raske elu, töö |
| postitas Katrjuss kell 10:12 |
|
|
|
|
|
