| neljapäev, august 26, 2010 |
| pensionisammas |
Katre: aa, eile tabas mind Kristiines LHV pensionisamba jutuvestja
Katre: siiani olin suutnud edukalt nende lauda läbida nende tähelepanu pälvimata
Katre: eks ükskord on ikka esimene kord
Katre: kus vatras
Katre: ma muigasin koguaeg ja lõpuks ütlesin, et ma ei hakka küll seda ankeeti täitma praegu
Katre: siis vatras edasi
Katre: ja nii mingi kolm korda vähemalt
Kärt: :D
Katre: mina muudkui ütlesin, et ei täida kohe ja tema vatras edasi, et miks ikkagi võiks
Kärt: ja kuidas sa lôpuks pôgenesid?
Katre: ma ei saand täita, sest ma tean, et nad saavad mingi 100 krooni iga ankeedi pealt
Katre: st julm, aga see ajas mind nii õudselt naerma
Katre: ütlesin, et ikka ei täida ja ma ju tean, et nad on koguaeg seal ja kui ma ära otsustan, siis tulen täidan
Katre: miskipärast ta ei rõõmustanud selle peale, kui ma ütlesin, et te olete naguni siin koguaeg ja võin tulla suvalisel ajal täitma:D
Kärt: :D
Kärt: sa julmur
Kärt: teisel kindlasti suu juba kuivas vatramisest ja ikka eiSildid: muinsustervitus |
postitas Katrjuss kell 15:33  |
|
|
|
| kolmapäev, august 18, 2010 |
| püksid |
ma tegin endale eile uued dressipüksid. sest no kaua ma käin teksadega rabas sportimas (kuulen Vilmari, kes ei suuda üle saada sellest, et ma spordin RABAS (ilmselt ta arvab, et ma pean koguaeg imekiiresti jooksma, et mitte sisse vajuda. ma ei hakanud tema kujutluspilti rikkuma ka ja varjasin, et tegelikult läheb läbi raba suurepärane tee), igavesti kestvat naeru). st ma veel nii kaugele pole arenenud, et ma lausa jookseks, esialgu kiirkõnnin ja seda on ka teksades päris okei teha.
igastahes, tegin endale siis dressid. kui valmis sain, pidin koridoripeegli ette naeru kätte ära surema. mu püksid nimelt näevad välja natuke (ok, täitsa palju) nagu kalifeekad, st et nad on kintsust hästi laiad ja säärest imekitsad. jõle mugavad muidugi, aga ma juba kujutlen, kuidas rabas kaassportivad inimesed, nähes mind nendes, suurest naerust järjest nagu doominoklotsid pikali kukuvad. eriti hulluks muutub asi veel siis, kui ma endale ka tossud jalga panen. see vaatepilt on, pehmelt öeldes, surmav.
hommikul näitasin oma uusi pükse Madisele ka. ta ajas need kohe jalga, tegi mõned "Rocky" liigutused ja käskis endale samasugused teha. ühtlasi keeldus ta neid jalast võtmast ja ütles, et ma nagunii ei julge nendega sportima minna, sest kes siis pidžaamapükstes sporti teeb. hell jee, et julgen! mul pole juba ammu nii mõnusaid pükse olnud ja minu nägemisest ilmselt pimedaks jäävad inimesed on ju ainult boonus. elagu sport!
(pärast panen pilte ka, kui ma vanemate juurest kaamera röövin.)Sildid: sport sport sport minu hinges ja südames on, õmblemine mu arm |
| postitas Katrjuss kell 09:23 |
|
|
|
| esmaspäev, august 16, 2010 |
| alternatiivsed kaneelirullid |
tegin just kaneelirulle. pärast taignaga tema kerkimise lõpetamise üle läbirääkimiste pidamist, hüsteerilist 15-minutilist naeru ja lõpptulemuseks olevate käkkide vaatamist mõistsin, et pärmitaigen ikka pole päris minu teema. ja nüüd ma ei kujuta ette, kes terve selle hiigelhunniku ära sööb, sest kahe inimese jaoks on neid rulle ilmselgelt liiga palju.
hiljem: sundisin Madist neid käkke tööle võtma. võttiski. ütles, et mehed sõid ja kiitsid ja kügelesid tal otsas, et veel saada. tundub, et ma polegi nii kräppkokk, kui võiks arvata.Sildid: hurmav naer, kiika kööki liilian kosenkranius |
| postitas Katrjuss kell 20:41 |
|
|
|
|
|
