esmaspäev, aprill 30, 2007 |
kui sobilik! |
maailm ei tunne sinu valu võõras on talle sinu piin maailm sult vabandust ei palu võidab ta lõpuks nii kui nii
kui sa tunned et sa enam ei jaksa ületada kõiki takistusi teel kui sa tunned, et sa tahaksid surra veidi veel oo sylvester veidi veel veidi veel
maailm su pisaraid ei talu ta vaid sind murrab väljast seest maailm eal põlvili ei vaju kardab vaid sinusugust meest
kui sa tunned, et sa enam ei oska ja on murdumas su mehine meel kui sa tunned et sa enam ei jaksa veidi veel oo sylvester veidi veel, veidi veel
sylvester otsustab surraSildid: muusika mu arm |
postitas Katrjuss kell 14:15  |
|
|
reede, aprill 27, 2007 |
hesus, gringo, hesus! |
-how do you distinguish a criminal from a rich guy? -well, they both wear Hugo Boss, but a criminal is holding an R-Kiosk plastic bagSildid: huumoripreemia |
postitas Katrjuss kell 15:38  |
|
|
kolmapäev, aprill 25, 2007 |
jättisega nii ei tehta! |
ma olin päris kurjustunud, kui ma nägin, et esimeses kassas oli _eriti_ aeglane meesmüüja. mis siis, et tundus uus olevat. sest mu jäätis sulas. ja ta ei kiirendanud üldse - venis ja venis. ja tema nimesildilt "supermarketite formaadi juht" lugedes leidsin, et see pole mingi vabandus. sest kiirus peab olema! ka mittekassapidajatel. ja sellepärast ka, et jättisega nii ei tehta! aga muidugi kogu kurjustus lahtus hetkega, kui ta mulle hurmava naeratusega tere ütles ja minu kaubad nii hellalt, nii hellalt kassalindile tõstis. ma ei mäletagi, millal viimati mu asju seal toredas poes ei loobitud. ja millal keegi otsa teretades vaatas. ja naeratas. ja see ei ole üldsegi seotud sellega, et kassapidaja oli mees. oh ei! lihtsalt viisakus tegi oma töö ja ma olin muutunud täiega pehmekeseks. ja üle pika aja ma tulin poest välja ja mu närvid ei olnud läbi. ja ma olin ise ka rõõmus. ühesõnaga, ülemused võiksid siin rimis tihedamini kassapidajateks käia. see oli selle loo moraal. Sildid: oo rõõm |
postitas Katrjuss kell 16:56  |
|
|
pühapäev, aprill 22, 2007 |
televisioon trügib ellu |
ma olen terve õhtu ringi käinud ja kõigi kallal õiendanud. et miks maiks ei õpi ja msnis vedeleb ja tervet hunnikut ebavajalikke aknaid lahti hoiab. et miks ema ei õpi, et korraga ei saa olla sees pesumasin ja triikraud ja boiler, ja seetõttu juba ma-ei-tea mitmendat korda korke läbi laseb. et miks kristi tomatimahla paki prügikasti kõrvale ja mitte prügikasti ei pannud. et miks urmet teleka ees lösutab ja puldi nuppe kulutab. et miks oliverikene sahtleid lahti teeb ja neist asju välja tõmbab. ühesõnaga olen ma absoluutselt täielikult muundunud almaks. näägutan ja õiendan ja näägutan. veel ja veel. peaks vist vähem "õnne 13"-t vaatama. Sildid: tv mu arm |
postitas Katrjuss kell 22:12  |
|
|
|
devil´s haircut |
appi! ma olen viimased paar tundi kõiksuguseid kauneid soenguid otsinud. selle tulemus on, et ma olen (ilmselt) ajanud hulluks jaani, kes ei saa enam midagi aru, et mis soeng on mis, oma pere, kes peab ka pidevalt vaatama minu uusi soenguleide, ja enda, kes ma ei suuda enam oodata, et millal ma juuksurisse saan. sest noh, olgem ausad, mul pole sinna enam mõnda aega asja olnud. aga nüüd on ikka tõesti neist pikkadest juustest suhteliselt kõrini. mis tähendab seda, et saabub järjekordne keira knightley soenguteisik. või reese witherspooni. või kirsten dunsti. või midagi sinna poole. jei, ma ütlen! Sildid: jansa, oo rõõm |
postitas Katrjuss kell 17:43  |
|
|
reede, aprill 20, 2007 |
elektrik, ära mine posti otsa! |
kui ma kärdi enda juurde mõõtmisele kutsusin, siis ma teadsin, et ongi täpselt nii, nagu ma talle lubasin - lasen tal erinevaid poose võtta ja siis, kui ma olen tema üle naermise lõpetanud, saan ka mõõdud võtta. noh, mul oligi õigus! alguses olin leebem ja lasin normaalseid asendeid sisse võtta. aga see oli tegelikult lihtsalt soojendus. parimad palad jäid lõppu. ja ma tõesti ei suutnud naeru lõpetada, kui ma palusin tal võtta sisse sarnane poos "monty pythoni" natukene naiseliku sõjaväe tantsukavas olevale. ausalt öeldes ajab siiani naerma, kui ma sellele mõtlen. ja hea, et kui endal elu ei ole, et siis vähemasti kellelgi teisel on, kes siis seda mõnusasti ka jagab. ma muidugi ei saa midagi paljastada, eksole, aga päris humoorikas. ja homme jälle teatrisse ja teisip ka ja siis mais ka veel. ja lavakatudengite "kajaka" NO-s vaatasime juba ära, aga ma ei viitsi sellest praegu kirjutada. ja lahe, et ma igakord end sirgeks ehmatan, kui tuletõrjeauto huilates mööda kihutab. kalamajas elamise rõõmud.
hiljem: aaauuuuuts!! ma naersin ikka pikalt ja kõvasti, kui ma avastasin, et keegi on siia jõudnud otsides sõnu "ma suren valus". olgu, nüüd ma saan aru küll, et julm tglt. ja pidevalt tulevad siia inimesed, kes otsivad sõnu "sexe" ja "blog sexe". peaks vist neile midagi erootilist kirjutama.Sildid: hurmav naer, põnev elu, teater mu arm |
postitas Katrjuss kell 14:53  |
|
|
neljapäev, aprill 19, 2007 |
meenutades munadepühi: üks mõnusalt rasvane lihavõttejänes |
 Sildid: foto, oliverikene |
postitas Katrjuss kell 19:30  |
|
|
pühapäev, aprill 15, 2007 |
kas pealkiri oleks piisavalt prestiižne? |
eilne päev oli viimase aja humoorilisemaid. terve õhtu ma ainult naersin nii, et suu ja kõhulihased valusad. nimelt saime üle ma-ei-tea-mitmesaja-aasta jaagupiga kokku ehk moodustasime suurepärase deidi. ja see oli nii lõbus, et ma ei mäletagi, millal ma viimati rääkisin ja naersin ja ülerääkisin ja naersin ja koosrääkisin ja naersin ja siis samal ajal ka teistest aru saada püüdsin. noh, kui aus olla, siis ma ei mäleta nii mõndagi asja eilsest. ei, ma nüüd _niii_ purjus ka ei olnud, aga lihtsalt vahel juhtub ikka mälukaotusi. igastahes olime alguses "chocolaterie´s" (mis, ma loodan, oli kärdi jaoks ikka piisavalt prestiižne) ja pärast loomulikult "levikas" (mis, ma arvan, võis kärdile võibolla just mitte niii prestiižne tunduda). viimases oli ka kohe aru saada, et me olime sinna saabunud liiga vara, sest saadaval oli palju pehmeid kohti ja hingata sai ka. ühesõnaga mõnus. kahjuks oli jaagupil kaasas ka fotokas, millega ta jäädvustas meid peale esimest õlut. ja teist. ja muidugi mida edasi, seda õudsamaks läksid pildid. välja arvatud üks pilt, mis oli kaunis, aga mille jaagup millegipärast ära kustutas. dääm juu, ma ütlen. kuna kärdil oli täna tööpäev, siis pidime lõpuks ikkagi ka koju tulema. aga ega lõbu ei lakanud - täiesti imeläbi oli meie koduteele sattunud üks suur ja mõnus ostukäru, mida me muidugi kohe ka kasutama hakkasime. võib öelda, et me enne vist ei olegi nii kiiresti koju jõudnud, kui selle käruga uhades. ja mina jällegi ei ole enne kunagi aru saanud, et kui friik peab olema, et mingist kärusõidust mõnu tunda. vot, kes proovinud ei ole, ei teagi. see oli lihtsalt niii suurepäraselt valus, et ma olen veel terve tänase päeva sellele mõeldes endaette naeru vihtunud. ja trepist ma ka üles ei saanud, sest nagu selgus, oli kärulükkamine teinud oma töö mu siiani, minu teada, olematute jalalihastega. ja sõiduki parkisime kärdi aeda, et seda teinekordki kasutada.
ahjaa. mulle tuli meelde, et merleke on nüüd habemega naine. et kui mind mingi kord tabab hämmastus, et KES on see habemega naine, kes mulle helistab, ja MIKS on ta habemega naine, et siis tuleb äkki meelde ikka. noh, see prestiižne värk ja. eskortteenuse firma ja. noh, lihtsalt enesele väikseks meenutuseks.
hiljem: kuigi ma naeran endiselt seda kärusõitu, ei suuda see lahjendada mu vihastumist, mis tekkis, kui ma olin lugenud oma 9nda (nagu mida veel?!) klassi kokkutuleku foorumit. ma arvasin, et mõned inimesed on vahepeal arenenud. kahjuks eksisin.
veel hiljem: tahaksin end nüüd õnnitleda, et põhjustasin ka teistel klassikokkutulekuteemalised arutelud. hehehe.
veelgi hiljem: oi, ma olen saanud suure au osaliseks, aga noh, sellest ma räägin üks teine kord, mis ei ole see kord. sest iga asi omal ajal!Sildid: hurmav naer, mees sa ei tea kui kiiresti ja kaua ma räägin, purjuki raske elu, sõbrad hoos, troppe ikka on |
postitas Katrjuss kell 20:48  |
|
|
reede, aprill 13, 2007 |
13 ja reede - kas tõesti tähenduslik? |
ma ütlen kohe alustuseks ära, et ma ei ole ebausklik. no see tähendab, et ma ikka sülitan mõnikord kolm korda üle õla ja redeli alt läbi ei käi ja halbadest asjadest kõvasti ei räägi ja kellegagi postist erinevatelt pooltelt möödudes ikka teretan ja muud sellised tavaebausurituaalid, millesse ma tegelikult ei usu, aga harjumusest teen ikkagi. no vot, täna on siis järjekordne 13 ja reede. ja ausalt öeldes mul ei olnud see meeleski. noh, et tõeline ebaõnnepäev ja nii. vblla sellepärast ka, et 13 ja reede on minu jaoks alati ikka hea päev olnud - küll ma olen raha leidnud ja üldse on asjad kuidagi korda läinud. ilmselt seetõttu ma alguses ei mõelnudki midagi sellega seoses, kui ma kell 5.45 end üles ajasin, et tartust tallinna kella 11-le kohtumisele jõuda. ja siis peale rekordajaga dušši all käimist ja riietumist ja sätitamist oma meili vaadata otsustasin (mida ma sisuliselt kunagi ei tee, kui mul kiire on). ja siis leida sealt kirja, et kohtumine on edasi lükatud kella 13-ks. ja siis minna kella 13-ks kohtumisele ja peale ootamist saada teada, et kohtumine jääb ära ning samatargalt koju tagasi tulla. pool päeva niisama kulunud. huumorikas küll jah. grrrrr... Sildid: tõeliselt raske elu |
postitas Katrjuss kell 14:03  |
|
|
|
särtsakus, emotsionaalsus |
appi! see laul ongi lõpuks ometigi minuni jõudnud! ma saan aru, et julm, aga naeran siiski. viimase turbodisko vaieldamatult valusaim lugu (koos elektrokantrilauluga või mis see oligi).
aga laulu leidsin sealt.
ja mis ma veel öelda tahtsin on, et viimase aja wulffmorgenthalerid oleks nagu minu ajust. näide üks ja näide kaks.Sildid: aju jäi koju, muusika mu arm |
postitas Katrjuss kell 10:11  |
|
|
kolmapäev, aprill 11, 2007 |
vanamuttide häppiauer |
loomulikult tänasest laupäeva-pühapäevani. "hullud päevad" ja "osturalli" ju. ma ei tea küll, mis mul arus oli, kui ma kristi endaga stockmanni meelitasin. vabanduseks võin öelda, et me läksime ikka kindlaid asju vaatama (ja need ei olnud mitte nuustikud ja vetsupaber). ühesõnaga, juba sisenedes tabas meid ühe vanamuti sõim. et niigi on täiega kitsas ja siis veel käruga ka tulete siia. oli kohe mõnus ja tekkis selline õige hullude päevade tunne. noh see, et kakled vanamutiga švammi pärast või rebid niisama kellegil asju käest ära. kahjuks siiski kaklused jäid olemata. küll aga tekkis tunne, et ma ei viitsi seal poes enam olla, rekordilise ajaga - nii umbes 5 minutit (kui mitte vähem) peale sisenemist. vastik mäsu ühesõnaga. ja et seda õiget hullutise tunnet kojugi kaasa saada, sõimas meid lahkudes veel üks lõhnaleti juurde pooljooksev karguga vanamutt, kellele kristi vist kogemata käruga vastu oli läinud. hea, et tädike polnud piisavalt tark ja ei kasutanud oma karku meie nahutamiseks. igastahes me lubasime, et enam me "hulludele päevadele" ei lähe. või noh, vähemasti mitte enne järgmist korda. Sildid: muinsustervitus |
postitas Katrjuss kell 15:24  |
|
|
esmaspäev, aprill 09, 2007 |
miks ühistransport haiseb nii õudsalt? ja miks uksel olevad inimesed selle asemel, et välja astuda, hakkavad hoopiski sissepoole trügima?* |
mu aju ei tööta. vähemasti mitte täna hommikul. ma ei maganud öösel väga, sellepärast ma eriti ei imestanud küll, kui ma mobiili pin-koodi esimese korraga valesti sisse lõin. ja imestus ei kasvanud, kui ma teiselgi korral selle valesti sisse lõin. kolmandat korda valesti valides ma lihtsalt ei saanud aru, mis toimub. ja selle kohapeal ajus, kus mul pin-kood on ja see käeline harjumus seda peaaegu numbreid vaatamata sisse lüüa, haigutas suur ja sügav tühjus. egas midagi. tuli puk-kood üles otsida. ja muidugi selle koha peal, kus ma peaksin mäletama, et kuhu ma oma koodid toppinud olin, haigutas ka tühjus. vaatasin kirjutuslaua sahtlist (sest seal on igasugused kasutusõpetused jmt) - seal ei olnud. vaatasin kapist - seal ei olnud. vaatasin oma sahtlist - ka ei olnud. ja kuidagi ei suutnud välja mõelda, et kuhu ma olen need koodid ometigi pannud. midagi ei meenunud. minus tekkis paanika. et äkki ma olen need ära visanud. kuni õnneks lõpuks meenus, et ühest sahtlist ei vaadanud ju! seal muidugi olidki. sain telefoni lahti õnneks. sellist tralli on ainult ükskord enne juhtunud - kui ma ka suures ärevuses koplis seigeldes omal millegipärast telefoni välja lülitasin ja siis ei suutnud pin-koodi meenutada. ühesõnaga lõpp hea - kõik hea!
ja vihjeinfo kärdile: tegime ära ja ei. junõuvadaimiin, junõuvadaimiin!
*igikestvad ühistranspordi müsteeriumid.Sildid: aju jäi koju, salapärane blogija |
postitas Katrjuss kell 19:30  |
|
|
|
maailma suurim laiskus |
nagu täna selgus, ei ole maailma suurim laiskus mitte see, et külma tundes väriseda ei viitsi, vaid hoopiski see, et ei viitsi minna üle tee asuvasse poodi, et vaadata, mis kellani see pühade puhul lahti on, ja ühtasi sööki osta. ei aidanud see, et ma helistasin kärdile ja temalt küsisin (ta ei teadnud) ega see, et ma lahtiolekuaegade vaatamiseks binoklit otsisin (ma ei leidnud) ega ka see, et ma aknast fotokaga pildi tegin ja seda siis arvutis zuumisin (midagi ei olnud näha ja aru saada). tundub, et tuleb end siiski kokku võtta ja poodi minna. või siis hoopiski mõnele poelisele aknast karjuda, et ta mulle kellaajad ütleks. ohh seda mõnusat laiskelu!
hiljem: no muidugi! võtsin end kokku ja käisin poes ära (suures hirmus, et äkki pannakse kinni). ja mida ma näen! silt uksel ütleb hoopiski, et tellige plaatimisteenust, garantii 2 aastat. lahtiolekuaegadest pole muidugi sõnagi.Sildid: laiskelu |
postitas Katrjuss kell 17:18  |
|
|
kolmapäev, aprill 04, 2007 |
jaanus! mihkel! need on ju oksad! |
ma naersin küll, kui ma youtube`st selle (taas)avastasin.
hiljem: ja selle.Sildid: huumoripreemia |
postitas Katrjuss kell 22:19  |
|
|
|
|